/nginx/o/2015/08/28/4425999t1hf07b.jpg)
Postimehe koduportaalis kodu üürimise ja omamise teemal diskuteerinud lugejate meelest on Eesti üürihinnad liiga kallid, mistõttu on odavam soetada pangalaenuga oma kodu.
Lugejad: Eestis ei tasu üürimine ära, pangalaen tuleb odavam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on laenumakse umbes 200 eurot kuus väiksem, kui samasuguse korteri eest peaks üüri maksma!!! Eestis ei tasu üürimine ära, ajutiselt võibolla, aga miks maksta üüratuid summasid üürijale, kui peale laenu tagasimaksmist on see korter sinu ja sul on, mida lastele edasi pärandada,» leiab üks lugeja. «Üürid, üürid, aga mida sa teed pensionieas? Eesti pensionist ei jaksa keegi ju üüri maksta,» nendib lugeja.
«Minu jaoks on kinnisvara soetamine investeering. Eestis on jah üüriturg paigast ära, aga paljudes Lääne-Euroopa riikides elavadki inimesed üürikorterites, mis on nende päriskodud. Ei näe seal mingit vahet, kas üürida või omada. Kes täna teab, et ta elab samas kohas ka mitmekümne aasta pärast? Korteri peaks ostma siis, kui on tekkinud piisavalt raha, et mitte aastakümneid panka orjata ning karta, et makseraskuste ilmnemisel kõigest ilma jäädakse. Ilma selle piisava rahata on tegemist mõttetu äririskiga,» leiab aga teine.
Hiljutine Euroopa elmuorganisatsiooni Housing Europe'i uuring toob Eestist kõneldes samuti välja asjaolu, et enamik eluasemetest on elanikest eraomanike käes ning üle poolte riigi elanikest ehk 60% kuulub ka korteriühistutesse. Eluasemeturul on nõudlus elamispinna järele suuremates linnades, näiteks Tallinnas ja Tartus. Samuti tuuakse välja, et noortel perekondadel on raske iseseisvat elu asustada ja eluaset soetada – need probleemid on aga kogu Euroopas sarnased.
Eluasemekulud käivad üle jõu ennekõike erasektori üürilistel. Üürihindade tõusu peatamiseks on mitmelgi pool samme astunud: näiteks Saksamaa pealinn Berliin kehtestas üürilae, mille kohaselt pole omanikul lubatud üüri tõsta rohkem kui 10%.
Teel taskukohase eluaseme poole on riigiti kasutusele võetud mitmesuguseid meetmeid: näiteks Belgias ja Luksemburgis loodi riiklikud agentuurid, et otsida eraomanikest üürileandjaid, kes võiks madala sissetulekuga inimestele eluaset võimaldada. Itaalia peibutab eraomanikke üürihindu alla laskma maksusoodustusega. Iirimaa ja Hispaania on kasutusele võtnud programmid, mis võimaldaks pankade omanduses olevaid tühje hooneid sotsiaalelamutena kasutusse võtta ning mõnedes Belgia ja Hispaania omavalitsuses ning Portugalis võivad tühjalt seisva hoone omanikku oodata lisamaksud.