«Me polegi nagu naabrid, ikka rohkem nagu pere,» tõdevad KÜ Lillenurk juht Kadri Rostin ja majahaldjas Mare Ennok nagu ühest suust. Jutt käib nende kodumajast, mis kui Pärnu hoolitsetud visiitkaart Tallinna poolt tulijaid tervitab ning mida pärjati tänavu Eesti kaunima kodu tiitliga kaunima kortermaja kategoorias, kirjutab ajakiri Elamu.
Elu Eesti kõige kaunimas kortermajas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus Tallinna maanteel asuv üheksa korteriga maja number 65 pole tegelikult ehitatud väga ammu - see sai valmis 1990, vahetult enne taasiseseisvumist. Kuid nagu ikka, kippus halastamatu ajahammas ka kortermaja kiviseinu purema, enne kui kümne aasta eest asusid sinna elama inimesed, kes Lillenurgast tegid selle, mis ta täna on: suur lilleaed ümber väikse, kauni kortermaja. Mare Ennokit kutsuvad naabrid hellitavalt majahaldjaks: rohenäpsust naise ja ta abikaasa hella hoole all on majaümbruse haljastuse näol tegemist muljetavaldama aiaga, kus kohtab mitmeid eri sorti taimi, mis silmailu pakuvad - kaunilt kujundatud aed on nii maja ees kui selle taga, koguni roniroosid ja purskkaev tervitavad tulijat.
Ei puudu ka väike ürdipeenar, nii et kui majarahval supirohelist tarvis läheb, on viimane kohe oma aiast võtta. Et silmailu jätkuks kauemaks, selleks on ühistu eelarves koguni eraldi 500 eurot lilleraha. Kevadel kasvatab Mare oma rõdul taimi ette, et ikka oleks, mida peagi mulda pista.
Koledast toredaks
«Võtsime kõigepealt maja suured jändrikud puud, kujundasime kauni heki ja nii ta läks,» meenutab Mare Ennok. Just aed oligi põhjuseks, miks aiatööd armastav Mare koos abikaasaga just Lillenurga oma koduks valisid. «Selline suur aed, siin saab midagi muuta, ära teha.» Sünnipäevadeks kingitakse majahaldjale alati lilli koos juurtega, kuid igal korteril on aias ka päris oma taim. «Tahtsime aias teha väikest nurka rododendronitele ja arutasime, kuidas seda rahaliselt teha. Otsustasime, et iga korter toob ühe rodotaime ja nüüd on sellest saanud selline omapärane põnev võistlus: arutatakse, et kelle taim kuidas kasvab,» tunneb naine heameelt.
Majahaldjas Mare Ennok, ühistu ainus palgaline töötaja, kelle õlul nii aiandus kui maja muu heakorra eest hoolitsemine, rõõmustab, et aastate jooksul on elanikud vahetunud ja tänaseks saanud KÜ Lillenurk liikmeks inimesed, kellele oma maja käekäik kaugelt rohkem kui korteriukseni korda läheb. «Oleme nii kokku sulanud, nagu üks pere kohe. Kõik tähtpäevad, juubelid ja jaanipäevad püüame ikka koos maha pidada,» kiidab Mare. «Me oleme püüdnud ikka teha nii, et kõigil oleks tore. Kui ongi mõni arusaamatus, siis selgitatakse see ära ning rohkem seda ette ei tule.»
Toetuse abiga maja korda
Korteriühistu juhi Kadri Rostini pere viis Tartust Pärnusse suvekoduihalus aastal 2010. «Vaatasime kortereid, kuhu võiks suvekodu osta ning sattusimegi selle maja peale, mis tookord oli ikka päris kole,» meenutab naine. Nelja viimase aasta jooksul on ühistu maja soojustanud ja krohvinud, vahetanud katuse, ehitanud uued Unikivi teed ja platsid, kaunid valgustid sätitud kõnniteid ääristama ning loomulikult panustatakse aeda, mis iga aastaga muutub aina ilusamaks. «Hakkasime otsast peale, natuke oli alguses tarvis tagant torkida,» kõneleb ühistu juht. Seinte soojustamine ja katuse vahetus toimus aastal 2011: tööd läksid maksma 77 777 eurot, selleks tuli ühistul võtta pangalaenu 10 aastaks ning KredEx rahuldas nende 30% toetuse taotluse.
«Selle toetuse taotlemine läks ilma tõrgeteta. Meid aitas menetlemisel palju üks ametnik, kes ise ka pärnakas ning tema soov oli samuti, et Pärnus jällegi üks maja korda saaks,» meenutab Kadri Rostin. Kolm korterit maksid oma osaluse kohe ära, nii et pangalaenu maksavad tagasi ülejäänud kuus korteriomanikku - kogu maja igakuine laenumakse jääb 320 euro kanti, pluss intressid. «Makse jagatakse vastavalt korteri ruutmeetritele,» selgitab ühistu juht.
Suuri diskussioone pangalaenu võtmise ümber polnud. «Eks igaüks kaalus oma võimalusi, aga kõik said aru, et seda on tarvis teha. Kaasa aitas ka asjaolu, et saime KredExilt toetuse - see teadmine, et riik ka toetab, andis inimestele panustamiseks tuge,» selgitab ta. Tellitud termomõõdistus näitas, et majal oleks võimalik küttekulult kokku hoida 30-40% ning see energiasääst on Kadri Rostini sõnul peale renoveerimist ka saavutatud.
Kodu eri kultuuridele
Tegelikult võib nende maja pidada koguni omamoodi kultuurikatlaks, mille katuse all varju leidnud tõeliselt rahvusvaheline naabrite pere: eestlased, soomlased, rootslased ja taanlased. «Mingeid kultuuridevahelisi arusaamatusi meil küll olnud pole. Maja käekäigust hoolimine on kõigil ühesugune,» tõdeb Kadri. Soomlased elavad küll eemal ning on seetõttu ehk ühisest elust kaugemal, kuid otsuste tegemisele nad vastu pole. «Väga rahulikult sujub meil kõik,» võib korteriühistu juht rahul olla.
«Kõige tähtsam on koduarmastus,» leiab maja hea haldjas Mare Ennok. «See tunne, et tahad koju tulla. Mitte nii, et lööd korteriukse kinni ja rohkem sind ei huvita,» leiab ta. «Meil hoiavad ja toetavad kõik elanikud üksteist.»
Paar korda aastas on ka kohustuslikud ühistu üldkoosolekud, kuid mingeid erilisi põletavad valupunkte, mis otsustamist vajaks, neid ühistujuhi sõnutsi pole. «Nelja korteri omanikud käivad omavahel ikka nii tihedalt läbi, et oleme pigem nagu pere või sõpruskond, mitte ainult naabrid,» räägib Kadri. «Kõik jaanipäevad peame maja aias, keegi ei taha kuhugi mujale minna. Kui juba sinna jõuame, anname naabritele kohe teada,» on naine majasisese seltsielu üle rõõmus. «Vaatad aknast välja: näe, keegi loeb õues lehte ja kohe tuleb veel mõni naaber seltsiks. Võime õues õhtu otsa jutustada,» räägib ta. «Oma Tartu kodus ma peaaegu ei tea ega tunnegi majanaabreid, moepärast teretame. Pärnu kodus on teistmoodi, ikka kallistame hüvastijätuks, kui ära sõidame.»
KOMMENTAAR:
Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Väga ilus maja ja ühistu esimees on tubli. Maja on renoveeritud ning kenaks koduks mitmest eri rahvusest inimestele - väga kena kummardusena majaelanike rahvustele lehvisid maja juures nende päritolumaade lipud. Enim köidab tähelepanu aga see lilleilu maja ümber, läbimõeldult koostatud ja suurepäraselt hooldatud aed. KÜ Lillenurk on näidanud, et hea tahtmise korral saab ühiselt väga palju ära teha.