Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Magalarajooni elanikud: elul pole häda midagi!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristel Trell
Copy
Annelinn linnulennult.
Annelinn linnulennult. Foto: Margus Ansu / Postimees

Eile kinnisvarakonverentsil alguse saanud diskussioon magalarajoonide mugavustest sai lugejatelt nii poolt- kui ka vastuhääli. Üle tuhande küsitlusele vastanud Postimehe lugeja leidis, et seal pole elul midagi häda.

«Annelinna esimene osa. Miks pole mugav? Lasteaed, bussipeatused, koolid, erinevad kauplused... kõik käe-jala juures, perearstikeskus ka,» kirjutab üks lugeja. «Mänguväljakud ja staadionid. Teinekord on parkida natuke raske, ei saa kohe oma ukse ette, aga no siis on ruumi pisut kaugemal,» kirjeldas lugeja elu Tartu kortermajade rajoonis Annelinnas. «Igatsuse oma maja järele peletab maakodus käimine. Aga ikkagi - tuba soe, maja renoveeritud, naabrid head tuttavad, sest eluaeg ju koos elatud, toimiv ühistu... mida veel tahta!» on lugeja eluga rahul.

Temaga sama meelt on ka üks tallinlane, samuti «mägede» elanik. «Mõnikord on auto parkimisega probleeme, peab suisa 100 meetri kaugusele panema. Tavaliselt aga 10 meetri kaugusele uksest. Trahvi pole veel saanud,» ei näe ta parkimises mingit probleemi. «Bussiliiklus on sedasi, et lähen lihtsalt sada meetrit bussipeatusse, hiljemalt 5 minutiga on buss ees ja 10 minutiga südalinnas,» kiidab ta transpordiühendust.

«Keskmise suurusega toidupood on saja meetri kaugusel, õlle järele tuleb lihtsalt sama maja keldripoodi minna. Tänavatest eraldi kergliiklusteeni on 300 meetrit, hakkab kohe maja eest,» kirjeldab ta. «Väga korralik parkmets on 2 km kaugusel, suur laste mänguväljak maja ees. Ja samamoodi koerte jalutusväljak. Ei oska nagu midagi enamat tahta,» on lugeja rahul. «Muruniitmisest ja kinnisvarahaldusest hetkel huvitatud pole. Kui ehk kunagi tekib säärane huvi, siis lähen ikka kuhugi maaale looduskaunisse kohta, mitte Tallinna lähiümbrusesse.»

 Panipaika, mille puudumist vanade korrusmajade miinuseks peetakse, pole tema hinnangul tänapäeval vaja pidada. «Mida ei kasuta, visatakse tänapäeval lihtsalt ära. Paarist suuremast kapitaalsemast kapist on küll,» leiab lugeja.

Tagasi üles