Seitse võimsat vitamiiniröövlit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Robert Aps

15. oktoober 2015, 12:10

Poodides müüdavad valmisproduktid sisaldavad sageli aineid, mis ei tee kehale sugugi head. Tähtis on lugeda toidu koostisainete nimekirja, et välja selgitada eriti halvad osised.

Supermarketite letid on täis kaupu, mille koostisainete nimekirjas leidub keelt sõlme ajavate nimetustega lisandeid, kaheldava ohutusega säilitusaineid ja toidukeemia saavutusi, millest mõnikümmend aastat tagasi polnud tarbijad kuulnudki. Siiani ei tutvu kõik pakendite tagakülgedega.

Kuidas peadpööritavas ostukeskkonnas toime tulla? «Tee ise kodus süüa! Nii saad kõige parema, värskema ja tervislikuma toidu,» soovitab toitumisteadlane Mai Maser. «Väldi valmis- ja pooltooteid, eriti kulinaarialeti kaupa,» lisab ta.

Kahjuks pole toiduvalmistamiseks alati aega ja sellisel juhul on valmistoidud kõige kulusäästlikum valik. Tutvustame seitset koostisainet, mille olemasolule võiks valmistoitudes tähelepanu pöörata, sest eri ainete omavaheline reaktsioon ei pruugi alati hea olla.

1. Liigne suhkur

Heal lapsel mitu nime: agaavinektar, pruun suhkur, roosuhkur, karamell, dekstroos, fruktoos, glükoos, mesi, inverteeritud suhkur, siirup, sukroos, maltoosa, toorsuhkur.

Leidub: limonaadides, magustoitudes, kommides, pagaritoodetes jm.

Röövib: C-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi.

C-vitamiin ja glükoos kasutavad rakkudesse pääsemiseks samu transportereid, mistõttu on nende vahel konkurents. Meie keha lubab ainult piiratud koguses rafineeritud suhkru imendumist. Selle ületamisel jääb suhkur toitma soolestikus pesitsevaid baktereid ja see viib nende vohamiseni. Üleliigsed bakterid hakkavad toitaineid varastama ja vigastavad soolestiku rakke, mille tagajärjel on häiritud kaltsiumi ja magneesiumi imendumine.

Rafineeritud suhkrute päevane suurim kogus ei tohiks ületada 10 protsenti energiavajadusest. Seega naistel, kelle energiavajadus on 2000 kcal, on päevane maksimaalne soovitatav rafineeritud suhkru kogus 200 kcal ehk 50 g. Tegu on küll süsivesikuga, kuid peale energiahulga sel muud toiteväärtust pole. Põhilise süsivesikute koguse saame kätte tärklist ja kiudaineid sisaldavast toidust, mis imenduvad aeglaselt. «Tähtis on päevas saadav magusaine kogus, seda hoolimata sellest, millist magusainet on karastusjookides, küpsetistes jm kasutatud. Puuviljadest ja marjadest võib samuti saada ülemäära palju fruktoosi, sama puudutab muidu väga tervisliku mee liigset söömist,» selgitab Maser. «Tervisehäired võivad kaasneda siis, kui tarvitada üle 40 g fruktoosi päevas.» Alati on mõistlik valmistoote pakendilt lugeda andmeid suhkrute kohta. «Peidetud» suhkruid sisaldavad näiteks teraviljatooted, nagu leib ja sai, magustoidud, marinaadid ja joogid.

2. Glükoosi-fruktoosisiirup

Heal lapsel mitu nime: maisisiirup, maisisuhkur.

Leidub: valmistoodetes, sh küpsistes, kookides, hommikusöögihelvestes, karastusjookides, jogurtites, mahlajookides jm.

Röövib: kroomi, magneesiumi, tsinki.

Glükoosi-fruktoosisiirup on kõige rohkem tähelepanu saanud Ameerikas, kuid tänapäeval pole see meilegi tundmatu lisaaine. Bioloogiliselt on sellel magusainel sama toime, mis suhkrulgi ehk selle tarvitamine võib lõppeda bakterite vohamisega.

Bakterite ülekasv on üks levinud probleem näiteks ärritunud soole sündroomi all kannatajatel. Viimasega kaasneb kõhuvalu, puhitus ja muud häirivad sümptomid. Lisaks kaasneb glükoosi-fruktoosisiirupi tarbimisega murettekitav nähtus. Aine ei käivita ajus hormooni nimega leptiin, mis peaks inimest teavitama täiskõhutundest ja maha suruma söögiisu. Just seetõttu väidab osa Ameerika teadlasi, et glükoosi-fruktoosisiirupi laialdane tarvitamine on üks ülekaalulisuse epideemia süüdlasi.

Maisisiirup on aga üks lisanditest, mis on tekitanud vastakaid arvamusi. «Uuringud näitavad ka, et maisisiirupi ja lauasuhkru mõju insuliini, leptiini ja greliini tootmisele ja vere suhkrutasemele ei erine kuigi palju. Greliin on näljatunnet tekitav hormoon ja leptiin reguleerib laiemaltki ainevahetust,» räägib Mai Maser.

3. Pektiin

Heal lapsel mitu nime: E-440.

Leidub: moosides, marmelaadides, mahlajookides, piimajookides, jogurtites.

Röövib: beetakaroteeni, lükopeeni, luteiini.

Pealtnäha on pektiin tervisele kasulik kiudaine, kuid tegelikkuses ei pruugi see tarretav aine alati inimese heaks töötada. Kogu tomatites leiduva lükopeeni ja teistegi antioksüdantide potentsiaali kasutamiseks ei tasu samal ajal tarbida lisatud pektiiniga tooteid. Olgu öeldud, et pektiini leidub ka looduslikes toiduainetes, näiteks õuntes.

«Tõepoolest seotakse organismis ja eemaldatakse palju kasulikke aineid, kui kiudainetega liialdada. Sellepärast kehtib soovitus tarbida neid kuni 35 g päevas, mis saadakse tavalise toiduga, nagu täisteratooted ja aedviljad,» selgitab Mai Maser. «Kui hakata apteegist kottide viisi peenestatud kiude ostma ja lusikaga sööma, siis tulevad loomulikult kõik halvad mõjud välja. Mõõdukat mooside ja marmelaadide tarbimist aga ohtlikuks pidada ei saa.»

4. EDTA kaltsiuminaatriumisool

Heal lapsel mitu nime: kaltsiumdinaatriumetüleendiamiintetraatsetaat, E-385.

Leidub: kala- ja krabikonservides, poolfabrikaatides.

Röövib: magneesiumi, rauda, kaltsiumi, tsinki ja kaaliumi.

Raskesti meeldejäetava täispika nimetusega antioksüdanti kasutatakse väljaspool toiduainetööstust näiteks pliimürgituse raviks. Nimelt aitab EDTA viia raskmetalle kehast välja. Samamoodi aitab see toitude värvi ja maitset hoida, kuna ei lase metallidel oksüdeerumisele kaasa aidata. Tarbides EDTAga toiduaineid, viib säilitusaine kehast välja aga nii halbu kui ka häid mineraalaineid. Nii võib tekkida organismis teatud vajalike mineraalainete puudus.

5. Fosforhape

Heal lapsel mitu nime: E-338.

Leidub: karastusjookides, mõningates maitsevetes.

Röövib: kaltsiumi, magneesiumi.

Fosfor ja kaltsium seonduvad omavahel kergesti, mistõttu fosforhappe tarbimine võib kehast välja viia suurema koguse kaltsiumi. Kaltsium ja magneesium käivad käsikäes ning selle tagajärjel vähenevad ka magneesiumivarud. Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uurimus näitas, et nädalas keskmiselt viis koolajooki tarbinud naistel oli mittetarbijatega võrreldes väiksem luutihedus. Arvatav põhjus peitub just nimelt fosfori ja kaltsiumi tasakaalus.

«Janu korral joo puhast vett – see peaks olema juba mainimatagi selge! Kui juua allikavett ja mineraalvett, siis pole mingit veest tingitud mineraalainete puudust. Otse vastupidi, teatud juhtudel võime neid saada isegi liiga palju,» hoiatab Mai Maser. «Vett võiks juua 28–38 ml oma keha iga kilogrammi kohta. Sellest soovitusest tasub kinni pidada, kui tervis on tähtis.»

6. Guarkummi

Heal lapsel mitu nime: E-412.

Leidub: pakisuppides, mõnedes kohupiimades ja jäätistes, mahlajookides.

Röövib: beetakaroteeni, lükopeeni, luteiini.

Guaraanapõõsa seemnetest valmistatud paksendaja annab sarnaselt suhkruga toitu soolestikus leiduvatele bakteritele. Kordub olukord, kus üleliigne kogus baktereid hakkab tähtsate toitainete nimel konkureerima. Müncheni tehnikaülikoolis tehtud uuring näitas, et guarkummi tarbimine võib vähendada karotenoidide imendumist tervelt viiendiku võrra.

«Allergikud peavad olema ettevaatlikud, sest guarkummi võib põhjustada nõgeslöövet. Kui harva süüa pakisuppe, muul ajal aga ise värsketest aedviljadest valmistatud suppe või praadi köögiviljadega, siis pole erilist ohtu või koosmõjusid karta,» julgustab Mai Maser. «Aedviljade söömise soovitusi jagatakse ajakirjanduses tihti ja on ilmselt inimestel meeles. Seega saame igapäevaselt piisavalt karoteene, tomatihooajal lükopeene jne.» Guarkummil ei ole kehas summeeruvat toimet ja seda kasutavad paksendajana kastmetes need, kes kartulit ja maisi süüa ei või.

7. Sünteetilised sulfiidid

Leidub: veinis, õlles, pakendatud krevettides jm.

Röövib: B1-vitamiini ehk tiamiini.

Sünteetilisi sulfiide kasutatakse toitudes ja jookides, et need ei kaotaks värvi. Nende ainete üleliigne tarbimine võib aga ohtlikult vähendada B1-vitamiini sisaldust organismis. Tiamiin on vajalik südame ja vaimse tervise hoidmiseks. Sulfiidid võivad teatud juhtudel esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone.

«Katsetega kindlaks tehtud omadused ei pruugi avalduda mitmekülgse söömise korral. Alkohol, kohv ja suitsetamine vähendavad rohkem B1-vitamiini hulka kehas kui toidus värvi säilitamise eesmärgil lisatud sulfiidide hulk. Süües teravilju, kaunvilju, liha ja kala ei mõju vähene veini või õlle joomine organismi tiamiinikogusele hävitavalt,» selgitab Maser sulfiidide nõrka mõju mitmekesise toitumise korral.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Kommentaarid

Seitse võimsat vitamiiniröövlit

Märksõnad