Blogija Gerli Voit näitab oma blogis hubasus.ee mitmeid isetegemise nippe. Postimehe koduportaal vahendab naise esimest katset vahetada tugitooli katteriiet.
Tee ise: kuidas vahetada vana tugitooli kangast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sonja-nimelised, 1989 a. valmistatud tugitoolid pärinesid mu lapsepõlvekodust. Algselt tundusid nõukogudeaegsed tugitoolid, hoolimata mugavusest, ülearusena. Teisalt teadsin, et nende kangaste alla on seda muretum piiluda,» kirjeldas blogija Gerli Voit.
«Kruvisin mööblitüki detailideks, eemaldasin kangad ja kõik pehmed osad nii, et järele jäid vaid puitdetailid. Prügikasti rändasid lisaks kõik pehmendused,» selgitas naine blogis.
«Pehmendasin porolooni ja vatiiniga esmalt seljatoe, nagu seda algselt oli tehtud. Selleks, et pärast pehmendamist detailid algse mõõduga saaks, peaks strateegilisi mõõte üles kirjutama (minu tooli puhul istumisalune ja seljatugi), et eeskätt õmmeldud kangad kenasti peale istuks ja iga detail oma ruumi täpselt täidaks,» selgitas ta.
«Alustasin keerulisemast ning lõikasin vanade kangaste eeskujul ja pehmendustega detaile hoolikalt üle mõõtes seljatoe detailid ja õmblesin kokku,» vahendas Gerli tööprotessi. «Järgmisele toolile teen kappõmbluse. Olen poediivaneid uurides märganud, et see hoiab hästi ja on ka väga vastupidav nendes kohtades, mis rohkem hõõrduvad, näiteks istumisalune,» leidis ta.
«Sättisin käetugedele pehmenduseks porolooni. Poroloon sai 2 cm paksune ja kattis välimise külje ja pealmise kitsa serva (täna tean, et porolooni ei klammerdata ja liimitakse). Algselt oli toolil seal vatiiniriie või voodririie või midagi vahepealset. Teisele toolile tuleb ka õige materjal, mida on parem klammerdada,» nentis Gerli.
«Lõikasin õige suurusega kangaristkülikud, klammerdasin need hoolikalt käetugedele ja soklile. Seejärel kruvisin akutrelliga kaks klotsi käetoe detailide külge tagasi, peaaegu algsesse kohta - need hoiavad istumisalust tagantpoolt kinni,» selgitas ta. «Seejärel sain käetoed seljatoe külge, oma lõpplikku paika kruvida. Esisoklile sai sama lihtsalt kangaristkülik ümber klammerdatud ja kruvitud kahe käetoe vahele etteserva. Nüüd on kõik, peale istumisaluse valmis.»
«Pehmendasin istumisaluse poroloonikihtide ja vatiiniga ning õmblesin katte. Istumisalust pehmendasin veidi rohkem, kui algselt. Porolooni ei tohi panna otse vedrudele, õpetasid eksperdid. Sinna käib tugev riie vahele (kasutasin käepärast tugevat kangast). Katte õmblemisel peab nurkade kumerusele veidi enam tähelepanu pöörama.»
Gerli soovitused:
*Algajal tasuks katsetada lihtsama ehitusega tooliga. Pildiloleva tooli kangaste vahetamine on jõukohane igale perenaisele. Suur osa tööst moodustab kangaste õiges mõõdus väljalõikamine, mõõtmine ja klammerdamine.
* Kangast kulub palju (minul kulus üle 4 meetri).
* Mõõta tuleb palju, sest korraliku kangaga ei saa riskida. Samuti peavad detailid pärast kokku sobima.
* Ajaliselt kulus minul elu esimese tugitooli tegemiseks kaks ja pool päeva, aga teise tugitooli teen pooleteist päevaga.
* Kui õmblustööd on rohkem ja tooli keerukam, võib 3-4 päeva kuluda.