KAFO kohvikoolitaja ja barista Kaspar Grossfeldt leiab, et iga tassike peab olema erakordne ja naudingutest pungil, mistõttu oleme tema kaasabil kokku pannud levinuimad müüdid ja proovime neid purustada või kinnitada.
Kohvi tuleb valmistada keeva veega
Keev vesi kõrvetab kohvi ja tapab enamus maitsed. Kohvile tekib ebameeldiv kibe maitse. Olenevalt valmistusmeetodist, peab temperatuur olema 88-96 kraadi.
Kohvijoomine muudab alkoholi tarbinud inimese kainemaks
Kohv ei vii organismist alkoholi välja, küll aga muudab sind ärevamaks, mis võib viia hoopis muude probleemideni.
Mida tumedam röst, seda rohkem kofeiini
Tumedam röst maitseb küll intensiivsemalt, aga see ei mõjuta kofeiini kogust kohvis. Tegelikult võib olla heledamas röstis hoopis rohkem kofeiini kui tumedamas.
Espresso on kõige kofeiinirikkam jook
Maitsetugevus ja kofeiin ei käi kokku. Espressos on tegelikult vähem kofeiini kui näiteks presskannuga valmistatud kohvis. Kohvi valmistamisel sõltub kofeiin vee ja kohvi kokkupuute ajast. (espresso ca 25-30 sek, presskann 5 min).
Kohv võib küll kiirendada seedeprotsessi, aga ei pane sind kaalu kaotama. Tegelikult võib suur kohvitarbimine hoopis kaalu juurde tuua, sest sellega kaasneb veresuhkru kõikumine, mis toob kaasa iha rasvaste ja suhkrurikaste toitude järele.
Piimakohv peab olema «kõrvetav»
Piimakohvisid nagu caffe lattet ja cappuccinot peab olema võimalik kohe juua ja nad ei tohiks kõrvetada. Liialt kuum piim (üle 60-65 kraadi) tapab kohvimaitse, lõhub valku, mille tagajärjel vajub piimavaht kokku. Lisaks hakkab kõrbema laktoos, mis oma loomuliku magususe asemel annab kohvile kõrbenud piima maitse.