Toitumisnõustaja ja koolitaja Kristel Uibo loetleb toitusid, mille söömine tuleb viirustehooajal kõigile kasuks.
15 väetoitu, mis viivad immuunsuse uuele tasemele
1. Astelpajumarjad on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Nendes leidub C-vitamiini, B1-, B2-, B6-, B15-, P-, K-, E-vitamiini ja karotenoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini, flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Kõik need head ained ergutavad immuun- ja hormonaalsüsteemi, on head üldtugevdajad gripi ja teiste külmetushaiguste korral, aga ka siis, kui on mure vererõhuga.
2. Sidrun on suurepärane C-vitamiini allikas ja sisaldab ka B-rühma vitamiine, näiteks B1- (tiamiin), B2- (riboflaviin), aga ka B3-, B5-, B6- ja B9-vitamiini (folaat, mis on foolhappe looduslik vorm). Samuti on sidrunis E-vitamiini, mis kaitseb õrnu rasvhappeid rääsumise eest ehk on teisisõnu suurepärane antioksüdant.
3. Aroonia on teiste taimede hulgas väljapaistev oma suure P-vitamiini ja joodi kontsentratsiooni poolest. Marjad sisaldavad ka C-, A- ja B2-vitamiini, vajalikke antioksüdante, nagu flavonoidid ja antotsüaniinid. Rikkaliku vitamiiniallikana tõrjub aroonia haigusi, soodustab seedimist ning aitab ka kõrgvererõhktõbe leevendada.
4. Ebaküdoonia viljade jumekuse tagavad taimsed värvained – karotenoidid ja antotsüaanid – ning küpsemisel vilja pinnale järk-järgult kujunev vahakiht. Hellitavalt Põhjamaa sidruniks nimetatud viljad kihisevad C-vitamiinist, hapetekülluses ei ole talle meie viljade seas võrdset. Meeldiv lõhn on tingitud eeterlikest õlidest ja fenoolsetest ühenditest. Inimorganismile vajalikest mineraalainetest paistavad viljad silma rohke kaaliumiga. Veel on neis piisavalt fosfori- ja magneesiumiühendeid. Ebaküdoonia aitab, kui on kehvveresus, soodustab mao- ja maksategevust ning vähendab seedehäireid.
5. Küüslauk sisaldab väävliühendeid, mis annavad talle iseloomuliku terava lõhna ja tugeva maitse. Küüslaugust leiame ka B1-, B6- ja C-vitamiini ning olulisi toitaineid, nagu kaltsium, mangaan, fosfor, trüptofaan ja vask. Antioksüdandi omadustega küüslauk aitab säilitada tugevat immuunsüsteemi. Tema toime aktiveerib organismis selliseid immuunsüsteemi rakke nagu T-lümfotsüüdid ja makrofaagid, mis aitavad tugevdada kaitsevõimet.
6. Ingver, mida on uuringutes bakterivastase toime poolest võrreldud antibiootikumidega, võib toimida väga tõhusa abivahendina hingamisteede ja igemete põletike ravis. Väga raske on ravida seeninfektsioone, kuid ingveril on leitud seeneliste vastu tõhus toime, isegi ravimresistentsete tüüpide korral.
7. Mesi on bakterite, viiruste ja seente vastane, olles tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ning immuunsüsteemi toetavaid mikroelemente. Kuna meesuhkrud on 90 protsendi ulatuses lihtsuhkrud, omastab organism mee jäägitult, taastades kiiresti raske tööga kulutatud energiavarud. Lisaks on mees mitmesuguseid antibiootilisi aineid, mis hävitavad haigusi tekitavaid baktereid ja hallitusseente eoseid.
8. Idandid annavad organismile nii vajalikku kaaliumi, magneesiumi, rauda ja teisi mineraalaineid. Idandid on kiudaineterikkad, mistõttu puhastavad organismi ja tekitavad täiskõhutunde. Hästi sobivad idandamiseks harilik lutsern, rukola, spargelkapsas ehk brokoli, punane peakapsas, lina, lambalääts, redis, sinep, päevalill, salatkress, punane ristik, mungoad, kikerherned ning pruunid, punased, kollased ja rohelised läätsed.
9. Spirulina sisaldab keskmiselt 60 protsenti valke ja kõiki asendamatuid aminohappeid. See on üks paremaid taimseid valguallikaid. Mineraalainetest on spirulinas kaaliumi, kaltsiumi, kroomi, vaske, magneesiumi, mangaani, fosforit, seleeni, naatriumi ja tsinki. Eriti ohtralt on aga hea imenduvusega rauda, mis aitab vältida aneemiat. Kaltsiumi leidub spirulinas 26 korda rohkem kui piimas. Erkroheline värvus viitab kasulikele fütotoitainetele, nagu beetakaroteen, klorofüll ja muud sellesarnased ühendid. Klorofüll on abiks kehast mürkide väljutamisel ja immuunsüsteemi toetamisel.
10. Klorella on üherakuline magevee-rohevetikas, milles on rohkelt klorofülli, valke ja vitamiine, samuti rauda ning kaltsiumi. Klorella kiirendab kudede uuenemist ja suurendab heade bakterite hulka, nii et immuunsüsteemi tegevus paraneb ja keha suudab edukamalt võidelda vabade radikaalidega.
11. Hapukapsas annab organismile seedimist soodustavaid piimhappebaktereid.
12. Spinat sisaldab rohkesti organismile kasulikke aineid, nagu kergesti seeditavad valgud, mille koostises on kõik esmavajalikud aminohapped, foolhape ja karoteen. Samuti on spinatis rohkesti C-, B1-, B2-, B6-, P-, K-, E- ja D2-vitamiini. Spinati rohelised lehed annavad aga palju antioksüdante, mis aitavad vabade radikaalidega võidelda. Rauarikkuse pärast soovitatakse seda köögivilja tarvitada kehvveresuse korral. Samuti mõjutab spinat suurepäraselt soolestiku tööd, tugevdab närvisüsteemi, vähendab gaaside kogunemist soolestikus, parandab kõhunäärme ning mao tegevust. Spinatit ei soovitata süüa neil, kellel on podagra, neerukivid ja maksahaigused.
13. Kurkum ehk kollajuur on Lõuna-Aasiast pärit ingveri sugulane (nimetatakse ka kollaseks ingveriks), mille aktiivaineks on kurkumiin – võimsate raviomadustega aine, mis tõstab tõhusalt maksa toonust.
14. Kaneel on taim, mille omadusi kiitis juba Hippokrates 2500 aastat tagasi. Kaneeliõli on eeterlik õli, mis mõjub tugeva antiseptikuna, soojendab kogu keha ning aitab stimuleerida südametegevust ja vereringet. Tuntud külmetusevastane vahend.
15. Salatkress ehk kress-salat tekitab söögiisu, soodustab vereloomet, maomahla ja sapi eritumist ning tänu suurele C-vitamiini sisaldusele leevendab ka väsimust.
Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2014. aasta novembris. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!