Eestimaalased hoiavad oma vannitoa korras

Vannituba Foto: SCANPIX

Gustavsbergi Balti riikides läbiviidud vannitoauuringu järgi häirib inimesi enim see, kui pereliikmed jätavad vannituppa meigi- ja hambapastaplekke ning tühja tualettpaberirulli.

 Uuringu kohaselt pahandab selle peale enam kui 21% lätlastest ja 67% eestlastest. Seevastu leedulased on leebed, vaid 18% küsitlusel osalenutest  laseb end ülaltoodust häirida.

Meie rahva korraarmastust kinnitab ka tõsiasi, et paljudele ei tundu (48%) kümblusruumist leitud pesu seksikas. Lätlased ja leedulased on siinkohal tolerantsemad – vaid 25% uuringus osalejatest peavad vannitoas lebavaid riideid probleemiks. Samuti ei pahandaks Läti sõber ka seepärast, kui kasutaksite tema hambaharja, ainult 28% vastanutest nimetasid seda ebameeldivaks. 37% eestlastest leidsid, et hambaharja laenamine on lausa üks kõige ebaviisakamaid palveid.

Küll näitab Gustavsbergi uuring, et Eesti inimene pole kitsi, kui soovite tema vannitoas ringi piiluda ja oma sõbra ühe intiimsema toaga tutvust teha. Taoline uudishimu on pea 58%-le eestlastele vastuvõetav. Analüüsi väiksemad näitajad soovitavad aga leedulaste vannitoas sellist uuringut mitte teha, sest seda ei peeta sugugi viisakaks käitumiseks.

Tõenäoliselt aga ei paneks naabrid Baltimaadest pahaks, kui sooviksite nende pool pikemalt kümmelda. 60% leedulastest ja 55% lätlastest veedavad duši all 20 minutit või rohkem. Eestlaste veeprotseduurid võtavad aega vähem kui 20 minutit. Vanniskäimise kohta on aga huvitav teada seda, et kui eestlastest ütles 16%, et ei käi kunagi vannis, siis lätlaste ja leedukate puhul oli vanniskäimisest mittehoolijaid 9%.

Lätlasi ja eestlasi seob eelistus dušitada üksinda ja nautida häid pesemistarbeid. Leedulased on romantilisemad ja mainivad sagedamini soovi olla duši all koos oma partneriga ning pakkuda üksteisele lõõgastavat massaaži.