Verivorstide pimetest: tatravorst üllatas, Päkapikuvorst põrus

Ühikaköögis valminud verivorstidele andsid oma hinnangu (vasakult istuvad) Tallinna ülikooli tudengineiud Eliis, Anett ja Liis. Foto: Sander Ilvest

Kuigi öeldakse, et tudengid söövad ükskõik mida, see päris nii ei ole – selleaastaseid verivorste proovinud Tallinna Ülikooli tudengineiud olid oma hinnangutes kohati päris kriitilised.

«Tik-tak, tik-tak, tik-tak,» tiksus üpris ühtlases tempos väikese Severini köögipliidi kell ühes Tallinna Ülikooli Karu tänava ühiselamu köögis teisipäeva õhtul kella kaheksa ajal, köök aga täitus meeldivalt suitsuse vorstilõhnaga. Pühendunud nägudega tudengineiud istusid pika köögilaua taga, lastes hea maitsta esimesel plaaditäiel verivorstidest, mis ahjust välja oli tulnud. Telerist näidati korvpallimängu ülekannet.

«Maitse poolest mulle meeldiks natuke vürtsikam vorst,» tähendas pärast esimese kolme verivorsti proovimist Nissist pärit psühholoogiatudeng Liis (25), kes muidu suur verivorstisõber ei ole, kuid jõulude ajal ikkagi kord või paar neid sööb. Kuigi sööjad ise ei teadnud, mis vorste nad juba maitsnud olid, käisid Liisi sõnad Saaremaa tanguvorsti, Luha suitsulihaga verivorsti ning Valga lihatööstuse Maks & Moorits riisiga verivorsti kohta.

«Sel teisel on midagi sees, mis mulle üldse ei meeldi,» tähendas Saaremaalt pärit Anett (20), kes õpib sotsioloogiat ja töötab igapäevaselt lasteaias. Jutt käis Luha verivorstist suitsulihaga. Hiljem märkis ta, et hapukoor aitas häirivat maitset tasakaalustada. «Ma tunnen seda pigem kolmanda puhul,» märkis aga Liis, kellele riisiga verivorsti struktuur eriti ei meeldinud.