Värvi armastab Merit liha juurde lisada kõige erinevamate puu- ja köögiviljadega. Ahjukartulid, mida ta seekord küpsetab küülikuleemes, esindavad laual Eesti kööki. «Lapsena olid ahjukartulid ja verivorstid jõuluks mu lemmiksöök,» mäletab ta.
Et aga Peter väga verivorstist ei pea, siis need on nüüdseks pühademenüüst väljas. Tema lapsepõlvekodus, toona veel üsna vaeses Hollandis, oli piduroaks hoopis veiseliha, mida peeti eriti luksuslikuks. Ning pühade tähtsamad ja suuremad söömaajad olid Hollandis siis ja on ka praegu jõulu esimesel ja teisel pühal, mitte jõululaupäeval nagu Eestis.
Muidugi tahab suurem söömaaeg tarka planeerimist. Suuresti valitakse nii jõuluõhtuks kui ka muudeks aasta lõpukuu pidusöökideks säärased road, mida saab eelmisel päeval ette teha, ja peoõhtuks jääb üksnes toidu viimistlus.
Eriti puudutab see magustoite – «Sorbetid, tordid, koogid, samuti mu suured lemmikud ja meie maja magustoiduklassika, brüleekreemi ja Pavlova koogi saab põhiosas eelmisel õhtul valmis teha,» toob Merit näite. Ka säärase keeruka töö nagu granaatõuna puhastamise võib ette võtta juba eelmisel päeval. Samuti küpsetavad nad küüliku päev enne jõululaupäeva valmis ja soojendavad pidulikuks õhtusöögiks üles. «Roog ei kannata sellest karvavõrdki,» ütlevad Boeijkensid oma kogemuse põhjal.
Sel moel säästetakse aega niigi sagimisrohkel jõuluõhtul kõigeks muuks – kellel on vaja jõuda kirikusse või kalmistule küünlaid süütama, kellel jälle valmistuda jõuluvana külaskäiguks.
Kõigist juuresolevaist retseptidest peaks jätkuma kaheksale sööjale. Just nii palju istub inimesi tänavu ka Boeijkensite pere pühadelauas Suurupis.