Viis olulist põhjust, miks tuleb süüa kala

Foto: Vida Press

Mis tahes korraliku ja võima­likult värske kala söömine toetab tervist, varustades keha kõrgväärtuslike valkude, oluliste rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainetega.

Kalaliha on bioloo­gili­s-bio­kee­miliselt kõrg­­väär­­tus­lik inimor­ganismile sobiv ja ker­gesti omasta­tav toidu­kraam, mis kuulub nende toiduainete hulka, mida ini­mene peaks sööma igas elu­eas. Tipptoiduaine on kalaliha aga mitmel põhjusel.

Valgud. Kala on suure valgusisaldusega, kusjuures need valgud on inimor­ganismi jaoks väga kõrge bioväärtusega, üksnes karvavõrra jäävad nad alla munavalkudele. Kalast pärinevad valgud annavad sööjale väga heas kogu­ses ja inimorganismile sobivas vahe­korras asenda­matuid ja teisi amino­happeid.

Rasvhapped. Kalarasvas on inimorganismile väga hästi sobiv rasv­hapete spekter. Oluline on see, et selline spekter ei mõjuta inimkeha rasvumise suunas, nii et rasvasemaid kalu pole vaja sööjal selle tõttu karta.

Ülioluline on aga ka see, et kalarasvas on väga hea polüküllastamata oomega-3-rasv­hapete ehk oomega-3-PUFAde (PUFA – polyunsaturated fatty acids) hulk ja suhe.

Tänu polüküllastamata rasvhapete suurele sisal­dusele ongi kalarasv suhteliselt vedelamas olekus. Ter­visliku (normaalse) söömise seisukohalt on kalade rasv kõrgelt hinnatud, sest nüü­distoit on vaene just oomega-3 poolest.

Parimate oomega-3-rasvhapetega varustajate esireas on kaladest forell, lõhe, heeringas, aga ka teised rasvasemad kalad on täitsa tublid tegijad.

Vitamiinid. Kala on D-, B3-, B6- ja B12-vitamiini inimorganismile sobiva vormi rikkalik allikas. Samuti varustab kala inimorganismi hästi E-, B5- ja H-vitamiiniga. Merekalad sardiinid ja makrellid on lisaks ka väga head Q-vitamiini (koensüüm Q) allikad. Rasvlahustuvate vita­miinide sisalduse pingereas on esikohal angerjas, teisel-kolmandal kohal rääbis ja lõhe ning siis tulevad sügisesed räimed. 

Mineraalained. Kalaliha sisaldab rikkalikult joodi, samuti on ta väga hea seleeni, fosfori ja kaaliumi ning märkimisväärne kaltsiumi, mag­neesiumi ja tsingi allikas.

Energeetiline väärtus. Vaatamata rasva- ja valgu­rikku­sele annab kalaliha suhteliselt vähe kaloreid, sest selles on peale rasvade ja valkude ka rohkesti vett. Näiteks saab 50grammise lõhe- või forelliports­joni nautimisel ole­nevalt valmistusviisist 70–100 kcal, aga samas annab see kogus juba suure osa päevas vajata­vatest polüküllastamata oomega-3-rasv­hapetest, rääkimata samaaegsest kõrge biokvaliteediga valkude ja muu saamisest.   

Tea: kala kuulub toiduainete koorekihti. Ta varustab sind peale oluliste kõrgväärtuslike valkude, vitamiinide ning makro- ja mikrobioelementide ka väga olulise ko­guse oo­mega-3-rasvhapetega.

Normaalne söömine – ainus tervislik söömine! – eeldab kalasöömist. Mõistlik on kalatoite süüa vähemalt neli korda nädalas. Siis saad kõrg­väärtuslikku valku pidevamalt, aga mis eriti tähtis –  lisaks oomega-3-PUFAde päevavajaduse olulisele rahuldamisele on tagatud ka oomega-3-PUFAde nädalavajadus. Muuseas, suitsukala ei kuulu igapäevase ja kestvalt kasutatava toidukraami hulka.     

Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2012. aasta jaanuaris. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!