Teatraalne Teatri väljak

Foto: ARHITEKT MUST

Tallinna üks enim kasutatud liikumisala kulgeb mööda tühjana seisvat Teatri väljaku serva. Linn ja inimesed vajaksid seda ruumi endale, et leida pikkadeks sügis- ja talveõhtuteks valguse ning elurõõmu nautimise paika.

Iga haljasala ei ole veel hea avalik ruum. Linn ei vaja tühjalt seisvaid muruplatse, vaid hästi toimivaid parke ja väljakuid, mis linnaelu elavdaks. Pargid ja platsid linnades vajavad erinevaid identiteete, et linlasel oleks põhjust neid kõiki külastada. Raekoja plats Tallinnas on keskaegne linnasüda, Vabaduse väljak aga riiklik esindusväljak. Teatri väljak peaks pakkuma midagi neile lisaks, näiteks olema vastavalt ümberkaudsetele hoonetele meelelahutusliku iseloomuga.

Estonia teatri ja Rävala puiestee vaheline haljasala, nn Teatri väljak rajati aastatel 1947–1950. Planeerimiskava järgi pidi rajatama mastaapne kultuurikeskus ja grupp ühiskondlikke hooneid ning nende vahele korrapärane haljasala. Ulatuslikust ehitusest valmisid vaid mõned hooned, millest kõik pole tänaseni säilinud. Haljasalad on aga alles siiani. Paraku on esinduslikust esplanaadist olemas vaid ülekasvanud puud, madalad tuhkpuuhekid ja kasutuseta seisev muruplats. Tsentraalne asukoht vajab kindlasti enamat.

Arvestades, et Teatri väljaku äärsed autoteed on praeguseks hetkeks ühissõidukite prioriteedi rakendamise tõttu tavasõidukitele suletud, tuleb haljasala omakorda uuesti ümber mõtestada. Liiklust on seal pigem vähe, kuid inimesi liigub palju, enamik neist ootavad tee kõrval seistes bussi või liiguvad bussipeatuste ja Solarise keskuse vahet. Kohal on seega suur, ent kasutamata potentsiaal olla inimsõbralik linnaruumi osa, mis leiab palju kasutust. Ala elavdamisest lõikavad kasu ka ümberkaudsed äripinnad.

Teatri väljaku teeb eriliseks asjaolu, et ükski väljakut ümbritsev hoone ei ole eluhoone. Seetõttu talub Teatri väljak palju tugevamaid helisid ja valgust. Tühja muruväljaku asemel sobib Teatri väljakule valgustatud linnalik park. Estonia teatri lähedus ja Teatri väljaku nimi ise nõuavad lavapärast pidulikkust ja eksponeeritud tegevusi. See võiks olla tõeline teatriväljak, väliteater või teatri väli. Hiiglaslik lava, mis on valgustatud ning kujundatud nii, et iga linlane tunneks end näitlejana.

Pikliku kujuga ala on jagatud saarteks mitme erineva tegevuse vahel. Iga tegevus on kaetud struktuuriga, mis katab katusena platsi ja kannab prožektoreid, mis pilkupüüdvalt valgustavad seal toimuvat tegevust. Tegevusteks sobivad välilava, uisuväljak ja muu pilku haarav ning huvi pakkuv tegevus.

Valgustuse tark süsteem võimaldab ka teatavat valgusmängu ja interaktiivsust. Näiteks lubavad programmeeritult muutuvad valgusolud lastel liikuvat prožektorivihku taga ajada või ajab valgusvihk hoopis taga liikumist ennast. Lisaks võimaldab õhuline katusestruktuur kinnitada nendele ükskõik milliseid dekoratsioone, mis võivad pargi ilmet tundmatuseni muuta. Sellist mängulist valguseväljakut, mis toimib just pimedas, on Tallinnasse tarvis pikkadeks sügis- ning talveõhtuteks.

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju. Pseudonüümi taga tegutsevad noored arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaidi Põder, Märten Peterson.