Vastab jurist Martina Proosa, advokaadibüroo Glikman, Alvin ja partnerid, raamatu « Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor:
Esmalt pean vajalikuks selgitada, et loa taotlemise ning teavitamise kohustus sõltub ehitise ehitisealuse pinna suurusest. Ehitisealuseks pinnaks ei loeta aga üksnes ehitise vundamendi pindala, vaid piltlikult öeldes on selleks ehitise projektsioon maapinnal. See tähendab, et ehitisealuse pinna hulka tuleb arvestada ka katust ja muid väljaulatuvaid ehitise osasid. Täpsemad reeglid ehitisealuse pinna arvutamiseks on kehtestanud majandus- ja taristuminister.
Kui tööriistakuuri ehitisealune pind jääb alla 20 ruutmeetri, võis sellise kuuri enne ehitusseadustiku jõustumist 01.01.2015 ehitada ilma ehitusloata. Samuti puudus kohustus taotleda kohalikult omavalitsuselt kirjaliku nõusolekut. Kui tööriistakuur rajati alal, mis seaduse kohaselt oli detailplaneeringu koostamise kohustusega ala (linnad, alevid, alevikud ja külade tihedalt asustatud alad), tuli kohalikku omavalitsust ehitamisest teavitada. Muudel juhtudel puudus ehitise omanikul ka teavitamiskohustus.
Ka uus ehitusseadustik ei sätesta kohustust kanda ehitisregistrisse neid ehitisi, mille ehitamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega taotleda ehitusluba. Seega, näiteks alla 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga kuuri või kasvuhoone ehitamise korral ei pea omanik ei kohalikku omavalitsust ega ehitisregistrit selle ehitise olemasolust ega ehitise andmetest teavitama.
Seda, millistel juhtudel on ehitise ehitamiseks vaja taotleda lubasid või kohalikku omavalitsus teavitada, tuleb vaadata ehitusseadustiku lisadest. Lisas 1 on toodud juhtumid, mil tuleb taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis. Lisas 2 on märgitud need ehitised ja tegevused, mille puhul on vaja taotleda kasutusluba või esitada kasutusteatis. Selget reeglit, mis ütleks, et näiteks ehitusloa kohustuse korral tuleb taotleda alati ka kasutusluba, enam ei ole.