/nginx/o/2015/12/23/4825593t1ha4ff.jpg)
Paljud asjad on alguse saanud saunas ja nii ka see raamat, kirjutab «Saunakokaraamatu» üks autoritest, Katariina Vuori.
«Saunakokaraamat»: olid kord saun, keris ja nälg...
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulle meeldis lapsena vaadata, kuidas vanaema suvila palksauna keriseahjus latikat suitsutas. Mõte keriseahjus valmistatud toitudest kokaraamat kokku panna hakkas idanema palju hiljem, umbes viisteist aastat tagasi. Idee tekkis keset India ookeani purjeka tekil Polüneesia kokaraamatut lehitsedes. Lõunamaised toidud valmistati maasse kaevatud ja lõkkes kuumaks aetud kividega täidetud augus. Tekkis isu lõkkel särisevaks küpsenud vorsti ja soome sinepi järele.
Mõte kerisel toidu valmistamisest sai reaalsuseks kolm aastat tagasi, kui veetsin kahe väikese lapsega peaaegu terve suve meie suvilas Evijärvi ääres Usvarantas. Kui lapsed sulistasid järvevees, ei saanud neid hetkekski üksi jätta ega veidi kaugemale suvilasse süüa tegema minna. Otsustasin valmistada makaronivorme, kukleid, putrusid ja kalasuppe meie rannasauna kerisel. Varsti tegingi süüa ainult kerisel, muud polnud vaja.
Hägus mõte saunakokaraamatust muutus peaaegu kinnisideeks. Juba tookord purjeka tekil plaanisin erinevate saunade külastamist, et nende kividest laotud tulises südames toitu valmistada – ja mitte ainult vorste praadida. Kui projekt hakkas kuju võtma, meelitasin sauna ka kokk Janne Pekkala ja fotograaf Vesa Ranta.
Nii algas unustamatu retk soome sauna ja keriseroogade maailma, mis viis meid üle kuue tuhande kilomeetri pikkusele mõnusast leilist saadetud teekonnale Karigasniemist Kemiösse, külmavärinaid tekitavalt kaunist jääsaunast tahmunud suitsusaunadesse. Seiklesime rongi ja autoga, jalgsi, ATV ning paadiga.
Öeldakse, et kõik teed viivad Rooma. Soomes viib väiksemgi rada varem või hiljem sauna. Selle raamatu saunad on valitud üsna juhuslikult; mõnesse meid kutsuti, mõnda kutsusime end ise. Viisime oma potid ja mõtted nii linnasaunadesse kui ka igivana kultuuri kandvatesse peresaunadesse: tavaliste inimeste auravatele altaritele.
Saunad on näinud sünde, surmi ja elumõnusid. Meie soov on, et see raamat lisaks nii mõndagi meie arusaamale saunamõnudest. Maitsvat leili!
Evijärve ääres Usvarantas,
Katariina Vuori
Naudi juba pühadelaual hõrgutisi otse saunast!