/nginx/o/2015/12/28/4835905t1hb857.jpg)
Ükski inimene pole ilmeksimatu, ka mitte toitumisnõustajad, kes annavad pidevalt teistele nõu, mida ja kui palju süüa. On aga toitusid, mida pole terviseteadlikud inimesed vabatahtlikult nõus sööma, sest teades tagamaid, eelistavad nad oma keha paremini kohelda.
Foodnetwork uuriski kogenud nõustajatelt, milliseid sööke ja jooke nemad mitte mingil juhul ei puutu. Vastused võivad üllatada!
Dieetlimps
«Lõpetasin dieetlimonaadide joomise umbes viis aastat tagasi. Jõudsin arusaamisele, et ei vaja igapäevaselt kunstlikke magusaineid ning parem oleks juua vett ja taimepõhiseid karastusjooke nagu näiteks kodust jääteed, kuuma taimeteed või kohvi. Ma ei usu, et tänapäeval oleks teadusuuringutega piisavalt tõestatud dieetjookide kahjulikkust, aga samas ei arva ma ka, et nende joomine oleks kuidagi kasulik. Umbes aasta tagasi proovisin lennukis üht dieetlimpsi ja avastasin, et see maitses tõesti kohutavalt. Nii et järelikult ei ole ma millestki ilma jäänud!» - doktor Sharon Palmer, «Plant-Powered fot Life» autor
Soolakringlid
«Ma ei ütle, et sureks enne nälga kui sööks ühe kreekeri, kuid igasugu küpsised on kindlasti toit, mida ma väldin ka siis, kui valikuvõimalus on väga väike. Aga miks? Sest sisuliselt võrduvad need kausitäie suhkruga. Neis töödeldud süsivesikutoodetes pole mingeid kasulikke toitaineid ja pealegi ei täida need kõhtu. Kuna neis pole kiudaineid, valke ja tervislikke rasvu, on soolakringlitega ka väga lihtne liiale minna. Mõttes võrdlen kausitäit kreekereid kausitäie kummikommidega. Kui mõelda, kuidas nende suhkrukalorid mõjutavad hormoone ja soodustavad kaalutõusu, ei ole seal erilist vahet. Ja mille nimel? Igav kreeker? Tänan, ei soovi.» - doktor Keri Glassmann, Nutricious Life
Kohvijoogid
«Olen kirglik kohvijooja ja naudin oma kofeiinidoosi nii hommikul kui pärastlõunal, kuid igal juhul hoian ma eemale mitmemaitselistest ja suhkrut täis topitud segukohvidest. Neis jookides võib olla koguni 81 g suhkrut! Seda võib võrrelda kahe purgi limonaadiga, kus on umbes 20 tl puhast suhkrut. See tõstab järsult insuliini taset, mille järel koguneb rasv vööpiirkonda. Peale suure suhkrukoguse võib neis jookides olla umbes 510 kilokalorit, mis võiks mõnel inimesel asendada üht toidukorda.» - doktor Manuel Villacorta, «Whole Body Reboot: The Peruvian Superfoods Diet» autor
Peekon
«Kuigi ma pean tunnistama, et peekoni praadimise särin ja lõhn on mullegi meelt mööda, olen endaga rahul, et mina seda toitu ei tarbi. 68 protsenti peekoniga sisse söödud kaloritest tulevad rasvast, millest pool on küllastunud. Ühes peekoniviilus on tavaliselt umbes 200 mg soola ja ega enamik inimestest ei piirdu ju ühe viiluga. Tõepoolest, igaüks võiks vahel nautida midagi head, kuid peekoni puhul ei tekita minus meelehärmi vaid toitainete kvaliteet. Peekonit saadakse sea kõhupekist, mis pole sugugi ilus pilt … ja ei kuulu minu taldrikule.» - doktor Bonnie Taub-Dix, BetterThanCieting.com omanik