Naabrid Eesti moodi: kohus, keelake tal püütoni pidamine!

Kristel Trell
, Kodu.postimees.ee vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püüton.
Püüton. Foto: SCANPIX

EKÜL juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul pakuvad korteriühistute juhtidele enim huvi õigusküsimused, kuid kortermajast pöördutakse juristide poole kõikvõimalike kurioossete küsimustega - näiteks sooviga keelata naabril korteris püütonit pidada või tantsukoolitust korraldada.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tõmbas detsembri lõpus Pärnus koolitusaastale joone alla. Koolitusüritustel osales aasta jooksul üle 3500 korteriühistu juhi.

«Tänavune aasta oli korteriühistute õigusprobleemide osas oluline, sest Riigikohus tegi üle 10 korteriühistuid puudutava otsuse - seda on palju,» rõhutas Mardi. EKÜL juristide sulest valmib aasta lõpul MKM toel kõigile kättesaadav KÜsid ja korteriomanike ühisusi puudutavate Riigikohtu lahendite tasuta e-raamat. Teos on järjekorras neljas: esimene raamat puudutas kohtulahendeid aastatest 1999-2012, teine 2013, kolmas 2014 ja neljas käsitleb 2015. aasta Riigikohtu vastavasisulisi kaasusi ning lahendeid.

«Juriidika on mõistagi kõige rohkem huvi tekitav valdkond,» rõhutas Mardi, kelle sõnul pöördutakse juristide poole aga kõikvõimalike muredega, nagu näiteks sooviga kohtu kaudu keelata naabril püütoni pidamine või kortermajas tantsukoolituse korraldamine. «Kui aga loom pole ebaseaduslikult riiki sisse toodud ning teda peetakse loomakaitseseaduses nõutavates tingimustes ning ta ei kujuta ümbritsevale mingit ohtu, pole alust ta pidamist keelata,» selgitas Mardi.

Vältimaks aastaid vältavaid ja raha nõudvaid juriidilisi vaidlusi, soovitab Mardi ühistu juhtkonnal omada igakülgset ülevaadet korteriomanike eluaseme heaoluga seotud murededest ja selleks vajalikest töödest ning kulutustest. « Kui korteriomanikul on mure, näiteks sein hallitab, tuleb ühistul sellega viivimatamtult tegelda. Kohtupraktikast tuleneb vajalike kulutuste mõiste, mis tähendab, et ühistul on kohustus hakata sellega tegelema. Kui seda ei tehta, on tänases kohtupraktikas korteriomanikul õigus see ise ära teha ja teistel korteriomanikelt sisse nõuda. Et seda ei juhtuks ja igaüks iseoma tarkusest midagi parandama ei hakkkas, peabki ühistul toimuvast hea ülevaade olema,» rõhutas Mardi.

Veel huvitas inimesi renoveerimine - näiteks uued tehnoloogiad, tööde maksumus, erinevate seadmete tasuvus, riiklikud toetused.  Samuti pakkus koolitustel osalenud ühistujuhtidele huvi raamatupidamine - majandusaasta aruanded, majandamiskulude arvestamise alused ja revideerimine.

Tagasi üles