/nginx/o/2016/01/13/4871763t1h6409.jpg)
Eesti Korteriühistute Liit pärjas mullu parimaks korteriühistu juhiks Tallinna KÜ Erika 1 Ühisvara juhi Paul Pärna. «See on pensionärile sobiv töö,» leiab mees ajakirjale Elamu antud intervjuus.
Eesti parim ühistujuht peab kõige keerulisemaks remonditööde kontrollimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muheda jutuga Paul Pärn on pika elu jooksul jõudnud mitut ametit pidada: olnud vastutav Tallinna Masinatehase arengu eest ning vanempäästekorraldaja Päästeametis, kus karmimaks katsumuseks kujunes Estonia katastroofi öö. Kunagine Põhja-Tallinna halduskogu liige sattus keerumisel taasiseseisvumisajal tegelema põneva saatusega majaga Erika 1. Kunagises Põhjala tehase töölistele kuulunud kortermajas, mille valmimisest ajalehed 1939. aastal uhkusega kirjutasid, said endiste omanike järglased tagasi 17 korterit. Ülejäänud 14 korterit erastati EVP-de eest - viimaste seas oli ka Paul Pärn ise, kes alates aastast 1997, kui ta ühistu esimeheks valiti kuni tänaseni kodumaja käekäigu eest hoolt kannab. «Annaksin ameti heameelega ükskord noorematele üle, kuid neil pole väga palju aega ühistu asjadega tegelda,» nendib Pärn ja veab ühise tegutsemise vankrit vapralt edasi. «Pensionärile on see sobiv amet, saad tööaega ise valida ja pensionilisa, olgugi et väike, kulub ikka ära,» räägib ta.
«Majaelanikud räägivad temast väga soojade sõnadega, peavad teda oma maja raudvaraks ja inimeseks, kellel on kõigiga head suhted. Sellest annab ehk tunnistust seegi, et ühistu esimees peab ühistu koosolekuid kohvikus kohvilauaga ja koosolekutel kvoorumi puudust ei esine,» iseloomustas parimat ühistujuhti EKÜL juhatuse liige Urmas Mardi.
Pärn mäletab hästi, millisena kodumaja toona välja nägi, kui ta ühistu etteotsa asus: uksed-aknad katki, katus lasi läbi, kütet peaaegu polnudki. Tänaseks on miljööväärtuslik kortermaja renoveeritud - paika said uued uksed, koridoriaknad ja uus katus, remonditud trepikojad ja korrastatud hoov, vahetatud küttesüsteemide trassid ja paigaldatud autonoomne gaasikatlamaja. Maja ajaloo säilitamiseks on ühistujuht kogunud andmeid ja koostanud ülevaate maja elanike kohta - tänastegi omanike seas pole väga palju vahetusi toimunud ja nii tunnebki Pärn oma maja rahvast läbi ja lõhki. «Saan kõigiga hästi läbi ja kui kokku saan, ikka küsin, mida keegi ühest või teisest asjast arvab,» avab ta oma töö tagamaid. Hoolimata pikaajalisest ühistu juhtimise kogemusest, täiendab ta end pidevalt erinevatel korteriühistute juhtide koolitustel ja kuulab, kuidas teistel ühistujuhtidel läheb.
Pärna meelest on ühistu juhi töös kõige keerulisem kõikvõimalike remonditööde kontrollimine. «Ühistu juht ju hoolitseb ja vastutab selle eest, kuidas ja mida tehakse, teistel majaelanikel pole sellest terviklikku ülevaadet,» nendib ta. «Peab ikka vaatama, et eelarve oleks tasakaalus ja arved tasutud, kõike tuleb põhjalikult kontrollida.» Suhtlemise ja omavahelise läbisaamise oskust rõhutab Pärn samuti. «Selles töös tuleb majaelanikega püüda hästi läbi saada ja selgitada, mida majas teha on tarvis ning kui palju see maksab. Taolised asjad tuleb ära rääkida juba enne üldkoosoleku toimumist. Inimesega on tarvis töötada ja selleks aega võtta,» kõlab tema soovitus kolleegidele.