/nginx/o/2008/11/24/96818t1h41cc.jpg)
Koduportaalilt soovis abi lugeja, kes plaanib perega osta kolmetoalist, umbes 65m2 korterit Tallinnas, mille hind jääks enam-vähem Tallinna korterite keskmise müügihinna, 1545 euro piiresse. «Kui palju peaksin teenima, et kodulaenu saada ja eluga pärast ostu ka toime tulla?» päris lugeja.
Arvutusi aitab lugejal teha Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu:
Kui võtta arvesse, et tegemist on 65-ruutmeetrise korteriga, siis võib eeldada, et tegemist on perega. Seega oletame, et peres on kaks leivateenijat. Kui korteri ruutmeetri hind on 1545 eurot, teeb see korteri hinnaks 100 425 eurot. Korteri ostmiseks peaks perel olema kogutud ka omafinantseeringu osa. Oletame, et perel on varasemast sääste ning nad soovivad ise finantseerida 20% korteri väärtusest. Antud juhul oleks see 20085 eurot ja pere peaks pangalt lisaks võtma laenu 80340 eurot. Oletame, et a kokku on kahe leivateenija regulaarne netosissetulek 1800 eurot kuus. Juhul, kui laen võetakse 25 aastaks, on igakuine tagasimakse ligi 400 eurot, moodustades umbes viiendiku (22%) pere sissetulekust.
Sama suure eluasemelaenu saaks võtta ka pere, kelle sissetulek kahe peale on 1400 eurot ja sellisel juhul moodustaks laenu tagasimakse ligi kolmandiku pere kasutuses olevast sissetulekust. Igale laenutaotlejale arvutatakse aga individuaalne pakkumine, mis sõltub väga paljudest erinevatest asjaoludest. Seega ei kehti näidisarvutused, mida ka pankade kalkulaatorid pakuvad, konkreetsete pakkumistena, vaid üldiste juhtnööridena esialgse arusaama tekitamiseks, et kui suurele laenule võiks pere üldse mõelda.
Kui rääkida kodulaenu saamise tingimustest ja arvutamise loogikast, siis laenu saamise esmaseks eelduseks on laenuvõtja stabiilne sissetulek. Samuti oleneb laenu maksimaalne suurus sellest, millised muud finantskohustused – näiteks krediitkaardid, liising, järelmaks, käendused – perel juba olemas on. See, kui suurt laenu pere rahakott kannatab, sõltub nii sissetuleku suurusest, pere tarbimisharjumustest, teistest kohustustest, ülalpeetavate arvust jms, aga üldiseks orientiiriks võiks võtta lähtekoha, et laenukoormus võiks mugavaks äraelamiseks ulatuda kuni kolmandikuni palgast. Seetõttu tuleb enne laenuvõtmist hinnata, kas sissetulek on piisav, et teenindada laenu ja katta muud elamisega seotud kulud.
Eraldi tuleb tähelepanu pöörata tingimustele, mis puututavad üheskoos laenuvõtmist. Kui kaks inimest võtavad laenu ühiselt, kehtib solidaarsusprintsiip, mille järgi kohtleb pank mõlemat laenusaajat võrdselt. See tähendab, et panga silmis on mõlemad laenusaajad võrdselt vastutavad laenu tagasimaksmise eest, olenemata sellest, kelle arvelt läheb maha igakuine laenu tagasimakse. Mõlemad partnerid peavad olema valmis vastutama selle eest, et laen saaks õigeaegselt makstud.
Laenu võtmisel tuleb arvestada ka seda, et laenumakse on ainult üks osa kinnisvara omamisega seotud kuludest. Laenule lisanduvad igakuised ülalpidamiskulud, mis sõltuvad näiteks kinnisvara suurusest, köetavast pinnast, korteriühistukuludest, maja haldamise tasudest ja muust. Enne kinnisvaraostu tuleks omanikult kindlasti paluda võimalust tutvuda varasemate kommunaalarvetega nii talve- kui suveperioodil.
Praegu on soodne hetk kodulaenu võtmiseks, kuna intressimäärad on rekordiliselt madalal tasemel. Siiski - pikaajalist laenu võttes tuleb valmis olla selleks, et intress ja sellega koos igakuised laenu tagasimaksed aja jooksul tõusevad. Kuigi see ei pruugi juhtuda lähiaastatel, peaks siiski selleks valmis olema ning enne laenu võtmist on mõistlik läbi arvutada ka stsenaariumid, kui suured oleksid igakuised maksed, kui intress peaks tõusma.
Enne laenulepingu sõlmimist peaks kindlasti läbi mõtlema võimalikud mustad stsenaariumid – kuidas kodulaenu tagasimaksmisega toime tulla siis, kui haiguse või töö kaotamise tõttu sissetulek väheneb või kaob sootuks? Võimalusel tuleks regulaarselt säästa, et ootamatuste korral oleks maandumine pehmem.