Wilson on arvamusel, et õige toitumine – mida ei tasu segi ajada dieedipidamisega –, on suuresti seotud psühholoogiaga. «Toidud, mida me regulaarselt sööme, on need, mida me oleme õppinud sööma. Meie kõigi toitumine saab alguse piimast, sealt edasi läheb igaüks juba erinevat rada,» ütles Wilson Daily Mailile.
«Söömine pole miski, mida me vaistlikult teha oskame. See on miski, mida me õpime tegema,» sõnas ta. Wilson selgitas, et meie suhtumine teatud toiduainetesse kujuneb paari esimese eluaasta jooksul ja mõjutab meie käitumist sööki valides.
«Maitsemeel kujuneb lapsena välja juba siis, kui vanemad meid toidavad. Sel perioodil otsustame, mis meile maitseb ja mis mitte; millele me alati eitavalt vastame ja milliste toiduainete puhul kasutavad vanemad trikke, et meid sööma panna,» lausus kogenud toiduajakirjanik.
Vanemaks saades ei pea keegi meid enam toitma ja saame ise valida, mida sööme. Poodides ümbritseb meid lai valik magusaid, soolaseid ja rasvaseid toite, mis lastele reeglina maitsevad. Aga täpselt nii, nagu me märkamatult õpime teatud moel toituma, saame end harjutada ka paremini sööma.
«Me kõik teame, kuidas lastele räägitakse, et porgandi söömine parandab nägemist ja puder teeb tugevamaks. Aga selleks, et laps tahaks neid toite süüa, ilma, et teda sunnitakse või meelitatakse, peavad need toidud olema tema jaoks ihaldusväärsed,» sõnas Wilson.