Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Toiduajakirjanik annab nõu, kuidas ilma süütundeta kõike süüa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: SCANPIX

Jaanuaris mõeldakse keskmisest rohkem sellele, kuidas oma elustiili ja toitumisharjumusi tervislikumaks muuta. Toiduajakirjanik Bee Wilson kirjutas raamatu, kus ta väidab, et suhtumine toitu saab alguse lapsepõlvest ja õpetab, kuidas kõiki toite ilma süütundeta nautida.

Wilson on arvamusel, et õige toitumine – mida ei tasu segi ajada dieedipidamisega –, on suuresti seotud psühholoogiaga. «Toidud, mida me regulaarselt sööme, on need, mida me oleme õppinud sööma. Meie kõigi toitumine saab alguse piimast, sealt edasi läheb igaüks juba erinevat rada,» ütles Wilson Daily Mailile.

«Söömine pole miski, mida me vaistlikult teha oskame. See on miski, mida me õpime tegema,» sõnas ta. Wilson selgitas, et meie suhtumine teatud toiduainetesse kujuneb paari esimese eluaasta jooksul ja mõjutab meie käitumist sööki valides. 

«Maitsemeel kujuneb lapsena välja juba siis, kui vanemad meid toidavad. Sel perioodil otsustame, mis meile maitseb ja mis mitte; millele me alati eitavalt vastame ja milliste toiduainete puhul kasutavad vanemad trikke, et meid sööma panna,» lausus kogenud toiduajakirjanik. 

Vanemaks saades ei pea keegi meid enam toitma ja saame ise valida, mida sööme. Poodides ümbritseb meid lai valik magusaid, soolaseid ja rasvaseid toite, mis lastele reeglina maitsevad. Aga täpselt nii, nagu me märkamatult õpime teatud moel toituma, saame end harjutada ka paremini sööma. 

«Me kõik teame, kuidas lastele räägitakse, et porgandi söömine parandab nägemist ja puder teeb tugevamaks. Aga selleks, et laps tahaks neid toite süüa, ilma, et teda sunnitakse või meelitatakse, peavad need toidud olema tema jaoks ihaldusväärsed,» sõnas Wilson. 

Ta sõnas, et me ei peaks mõtlema sellele, kuidas toituda, et saledaks saada. Toit peaks Wilsoni hinnangul olema miski, mis annab energiat ja teeb õnnelikuks, mitte ei tee meid haigeks ega õnnetuks. 

«Kui leiad mooduse, kuidas tervislikud toidud enda jaoks ihaldusväärsemaks muuta ja hakkad neid rohkem tarbima, siis tunned end paremini, sul on rohkem energiat, sa haigestud vähem ja naudid toitu rohkem, sest sind ei paina süütunne,» ütles ta.

Kuidas muuta oma suhet toiduga?

  1. Esimene põhjus, miks üldse midagi süüa, on see, et saaksid rohkem energiat ja toidaksid oma keha. 
  2. Vastikustunne on võimsam kui iha. Treeni end toidusnoobiks. Ideaalis võiks poes käia nii, et sa ei vali neid asju, mis on alla hinnatud, sest tavaliselt pole need tooted kuigi tervislikud. Pea meeles, et kvaliteet on olulisem kui toote hind. 
  3. Enne, kui muudad seda, mida sa sööd, muuda seda, kuidas sa sööd. Sul ei saa olla toiduga hea suhe, kui su toidukorrad on kaootilised. Jälgi oma keha ja söö siis, kui oled tõesti näljane (ära aja nälga segi januga).
  4. Kui kätte on jõudnud söögiaeg ja saad valida kahe toidu vahel, vali see, mida sa väga armastad. Ja kui tunned, et kõht saab täis, lõpeta söömine.
  5. Kellelegi ei meeldi raiskamine, aga samas ei tasu mõelda, et toidu järelejätmine on halb komme. Halb on hoopis see, kui tunned end süüdi ja sööd rohkem, kui peaksid.
  6. Kasuta keskmisest väiksemaid taldrikuid, kausse ja klaase. See on hea viis portsjonite kontrollimiseks.
  7. Palju on räägitud «supertoitudest». Nii nimetatakse neid toiduaineid, milles on palju kasulikke toitaineid. Sageli kasutatakse seda sõna aga reklaamikampaaniates, et üht või teist toiduainet rohkem müüa. Tõeline supertoit peaks olema selline, mida sa tõesti naudid ja mis on samas ka tervislik. Mida rohkem selliseid toiduaineid oma menüüsse lisad, seda paremini sa toitud. 
Tagasi üles