Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kui otsid uut kodu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heili Klandorf
Copy
Müügis olev korter Haapsalus
Müügis olev korter Haapsalus Foto: KV.EE

Kas plaanid oma pesa punuma hakata? Kas otsid kallimaga kodu, kus on piisavalt ruumi teile mõlemale ja peagi sündivale võsukesele? Või on lapsed pesast välja lennanud ja praegune elamine nii suur, et ei leia sealt kaasatki üles? Elustiil ja kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon arutavad, mida alanud aastal koduotsinguil silmas pidada.

Lõppenud aasta oli kinnisvaraturul hea nii ostjatele kui ka müüjatele, mida näitab seegi, et müügitehingute arv oli viimase kaheksa aasta suurim. Ostjad olid nõus isegi rohkem maksma kui aasta varem. «Koduostja seisukohast oli positiivne see, et kodude valik kinnisvaraportaalides oli võrreldes 2014. aastaga oluliselt kasvanud,» ütleb Tarvo Teslon. Mida toob aga alanud, 2016. aasta?

Tarvo, millist kinnisvara inimesed praegu otsivad?

Kõige populaarsem piirkond, kuhu soovitakse kinnisvara soetada, on kindlasti kesklinn, aga perekortereid otsitakse palju ka populaarsematesse asumitesse ning suurlinnalähedastesse asulatesse, kus on olemas lasteaiad-koolid ja head liikumisvõimalused.

Kui korterite turg hakkas elavnema kolm-neli aastat tagasi, siis unistused oma majast hakkasid täituma alles mullu. Meie portaali kasutajate hulgas tehtud uuring näitas samuti, et paljud eestlased unistavad oma väikesest majast. Otsingusüsteem tõestab seda ja julgustab ennustama trendi jätku sel aastal. Samuti kasvas kruntide müük.

Kas on ka mõni märksõna, mis inimesi koduotsinguil eriliselt tõmbab?

Kõige enam vaadatakse portaalis kindlasti avaraid eluruume, millel on kaunis ja värske sisekujundus ning kust avanevad ilusad vaated. Üha enam hinnatakse skandinaavialikku sisekujundust – heledaid toone ja lihtsaid vorme.

Kõige otsitum märksõna kodu juures on rõdu. Kuigi unistatakse majast, võimaldab rahakott tihtipeale osta pigem korteri. Suveõhtustest grillimistest sõpradega loobuda siiski ei taheta ning rõdu on oma hoovile hea ja märksa taskukohasem alternatiiv.

Mida toob alanud aasta hindade poolest?

2011. aastast 2014. aasta kevadeni tõusid kodude hinnad kiirelt. Pärast seda on kiire hinnakasv pidurdunud ja püsinud mõne protsendi piires. Julgen ennustada kodude jätkuvat hinnakasvu – tõenäoliselt 4–6% ka sel aastal. Seda toetab palgakasv ja 2% juurde prognoositud majanduskasv.

Praegu kasvavad pigem majade ja ridaelamute hinnad. Aga ka selles on arendajad kiirelt reageerinud ja näeme järjest rohkem uute majade ja ridaelamute pakkumisi.

Väike hinnakasv on normaalne ja julgustab kinnisvara ostma. Hea on teada, et ostetud kodu kogub vaikselt väärtust ja pere kasvades on hõlpsam liikuda suuremale pinnale.

Kas kinnisvarabuumi ei tule?

Kui 2014. aastal räägiti buumist ka kinnisvarainimeste hulgas, siis praegu pole selleks ühtegi selget märki. Kiire hinnatõus on peatunud, tehingud on kasvanud rahulikus tempos ja pangad on ettevaatlikud.

Paar eeldust buumile on siiski olemas, näiteks väike tööpuudus ja kiirelt kasvavad palgad.

Kui plaanid uut kodu soetada:

•          Tee selgeks oma finantsvõimekus ja see, kui suurt kohustust soovid järgmiseks 20–30 aastaks endale võtta. Elu on näidanud, et enamik inimesi siiski muudab oma elukohta järgmise 5–10 aasta jooksul.

•          Mõtle rahulikult järele, milline võiks olla sinu elustiil järgmise umbes viie aasta jooksul. Kui plaanid lähiaastatel lapse saada, siis äkki on mõistlik vaadata juba suuremat korterit kui vaid ühe- või kahetoaline.

•          Tutvu piirkondade pakkumistega kinnisvaraportaalides ja tee sobiv otsing, kus määrad ära asukoha, tubade arvu ja hinnavahemiku. Telli omale näiteks värsked kuulutused meilile, et saaksid kohe teada, kui sinu soovidele vastav kuulutus portaali üles pannakse.

•          Sobiva kuulutuse korral mine kindlasti kohapeale elamut vaatama, aga pööra tähelepanu ka muudele asjadele kui elamispind. Näiteks kas bussipeatuseni viib kõnnitee; kas maja fassaad vajab lähiajal suuremat remonti, mis võib korteriühistu remondifondi kasvatada; kas teel võib esineda ummikuid.

•          Vaata pigem seda, kas võimaliku tulevase kodu puhul meeldib sulle selle asukoht, vaated, hind ja naabrid, mitte kas korteri seinad on õiget värvi. Väiksemaid asju saab kindlasti muuta ja parandada, aga asukohta, vaateid ning naabreid naljalt välja ei vaheta.

Tagasi üles