Laupäeval esitlesid Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengid töötoa «Kes kardab Kopli liine?» tulemusi: jaanuaris toimunud töötoa käigus leitud võimalikke uusi kasutusviise Kopli liinidele. Laupäevane sündmus tõi saali nii asumiseltside liikmeid, linnaplaneerijaid, kinnisvaraarendajaid kui arhitekte; Postimehe koduportaal tutvustab üht tudengite tulevikuvisiooni pealkirjaga «Walk in line».
Fotod ja video: tudengid tooks tuleviku-Koplisse lehmad ja lambad, väikeärid ja tänavakohvikud
Töötuba toimus Kunstiakadeemia poolt eest veetud suurema sündmustesarja «Hüljatud maastikud» raames, mis keskendub iga kord uuele paigale Eestis. Varem on sama sündmustesarja raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal. Õppejõudude juhendamisel kaardistatakse iga õpitoa raames konkreetse paiga hetkeolukord ning mõeldakse läbi rida võimalikke arengustsenaariume.
Ka Kopli liinidel otsisid üliõpilased vastuseid väga erineval skaalal paiknevatele küsimustele – kuidas organiseerida elu asumi keskkonnaressursse arvestades ja kasutades; kuivõrd on võimalik jätkata ajaloolist puitkonstruktsiooni hoonete ehitusel; millist elamise viisi soosivad Kopli liinid kui poolsaart läbib transiit; millist rolli mängivad üksikud kivist trepikojad, sammalduvad munakiviteed ja vundamendilindid, mis fragmentidena meenutavad kunagist maastikku?
Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Olukorrast inspireerituna murdsid Tallinna ühe põnevama piirkonna tuleviku kallal töötoa käigus koos pead arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.
Ideeprojekt «Walk the line» (Autorid: Madli Kaljuste, Heleri Koltšin, Teele Jürivete, Helena Kuivjõgi, Maria Freimann, Juhan Kangilaski) vaatleb Kopli liinide piirkonna taaselustamist mitmel erineval skaalal ja tasandil. Keskse ideena arvestab visioon praeguste Kopli poolsaare suletud tehasealade avamisega, muutes need keskusteks, kus on ühendatud tootmine, elamine, äri ning avalik kasutus. Kopli trammiliin on planeeritud Maleva tänavale ning mööda praegust raudteed Kopli poolsaare tipuni. Kopli liinide alale on planeeritud ülemiselt koloniilt algavad ja 3. korruse kõrgusel kulgevad vaiadel platood, millele on kavandatud nii avalikud- kui ka eluhooned.
Nende all säilib Kopli mereäärne maastik koos varemetega Kopli liinidest – justkui jälgedena minevikust. Metsiku maastiku saavad nii hõivata karjaloomad – veised, lambad – kes võimaldavad säilida mereäärse rohumaa looduslikul, veidi metsikul miljööl. Mereakadeemia esisele alale kavandas tudengiterühm linnaliku väljaku, mida ääristavad väikeärid ja tänavakohvikud. Kopli liinide ülemine kolonii on taastatud oma algsele tihedusele, kuid lisaks elupindadele näeb visioon selles piirkonnas ette ka avaliku funktsiooniga ning äripindu, et saaks tekkida tihe, terve päeva vältel aktiivne linnalik keskkond.
Töötuba juhendasid Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).