Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4956703t1h2cc1.jpg)
Ühelt poolt peetakse soja tervislikuks valgurikkaks toiduks, mis asendab edukalt liha. Teisalt on kääritamata sojas väga palju toksiine ja teisi tervisele kahjulikke aineid. Kas süüa sojatooteid või mitte?
Poolt
- Soja on 100 protsenti taimne, seega igati tervislik toiduaine. Sojavalgu aminohappeline koostis on lähedane loomsetele valkudele (toitumisnõustaja Rain Vainik).
- Sojas on rohkesti taimseid valke ja kiudaineid ning ka rasvhappeid ja tervislikke, aeglaselt lõhustuvaid süsivesikuid (Rain Vainik).
- Sojas pole peaaegu üldse suure glükeemilise indeksiga suhkruid (Rain Vainik).
- Sojast on leitud mitmeid organismile kasulikke ühendeid, nagu paljud mineraalained ja vitamiinid (letsitiin, isoflavonoidid, fosforiühendid jm) (toitumisnõustaja Rain Vainik).
- Soja ravikomponendiks on temas sisalduvad isoflavonoidid, mis aitavad leevendada naiste üleminekuea vaevusi, tugevdavad luustikku, kaitsevad südant ja veresoonkonda (toitumisterapeut Annely Soots).
- Sojapiima sobib tarvitada laktoositalumatuse ja lehmapiimaallergia korral (arst ja toitumisspetsialist Mai Maser).
- Sojavalkude lisamisega lihatoodetele vähendatakse liha ja rasva osakaalu lõpptoodetes (toitumisteadlane Tiiu Liebert).
/nginx/o/2016/02/01/4956705t1h9532.jpg)
Vastu
- Soja ei ole omastatav, vaid seda tuleb üsna palju töödelda, enne kui temast midagi söödavat saab – näiteks sojaube on kõigepealt vaja väga pikalt leotada ja keeta (Rain Vainik).
- Soja sisaldab ka inimesele vähem sobivaid osiseid, näiteks meie enda omaga juhuslikult väga sarnast kasvuhormooni komponenti (Rain Vainik).
- Soja on üks tavalisemaid allergiat tekitavaid toiduaineid (Rain Vainik).
- Tänapäeva lääne põllumajanduses on soja tihti GMO- ehk geneetiliselt muundatud vili. Geneetiliselt muundatud taimedest valmistatud toit võib põhjustada ka haigusi (Rain Vainik).
- Soja fütoöstrogeenid võivad ebasoodsalt mõjutada kilpnäärme talitlust (Annely Soots).
- Soja mõjub negatiivselt endokriinsüsteemile, eriti meestel (Annely Soots).
- Sojatooted mõjutavad tugevalt meeste hormoonsüsteemi – keskajal tarvitasid mungad soja libiido tõhusa allasurujana (koolitaja ja toitumisnõustaja Robert Nool).
- Kääritama sojatoitude liigne söömine võib mõjutada reproduktiivsüsteemile olulise toitaine tsingi taset (Annely Soots).
- Sojas sisalduvate kiudainetega liialdamisest tuleneb mineraalainete liigse sidumise ja väljutamise oht. Oht seisneb ka kolesterooli liigses väljaviimises ja vajaliku kolesteroolisisalduse ülemäärases vähendamises (Mai Maser).
- Kui lapsed saavad toiduga liigselt sojaöstrogeene, tekib varane puberteet – nagu ikka naishormoonidega liialdamisel (Mai Maser).
- Soja kõrge östrogeenitase võib mõjutada beebide hormonaalset arengut (Tiiu Liebert).
Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!