/nginx/o/2012/01/27/930546t1h7bb4.jpg)
Postimees ja Fiskars kuulutasid mõni aeg tagasi välja suure meisterdamiskonkursi «Ise tehtud, hästi tehtud». Nüüd oleme võistlustööd kokku kogunud ja galeriiks põiminud - valige, head lugejad, oma lemmik! Oma lemmiku poolt saate gallupis hääletada kuni neljapäeva, 4. veebruarini.
Hääleta oma lemmiku poolt: lugejad näitavad, kuidas nad on oma kodu kaunistanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nupukatel maaelufännidel Kairil ja tema abikaasal ideedest puuduste ei tule - vanast tünnist saab kaminapuude hoidja, vanast uksest söögilaud või T-särkidest vaip. «Elame maal ning meile on alati olnud tähtsam teha asju ise, mitte neid osta,» kirjutab Kairi. «Alati saab millestki midagi välja mõelda ning internet on ju igasuguseid huvitavaid ideid täis,» kirjutab Kairi.
/nginx/o/2016/02/01/4958913t1he115.jpg)
Selgub, et vetsupaberi rullidest võib täitsa vabalt kella valmistada. «Lõikasin vetsupaberi rullidest välja ribad, mille siis kuuma liimiga kokku panin. Hiljem värvisin aerosoolvärviga mustaks, muretsesin kella mehhanismi ja valmis ta saigi. Väga dekoratiivne ja lahe,» on Kairi rahul ning tema meisterdusi näeb ka ta Facebooki lehelt.
/nginx/o/2016/02/01/4958293t1h9814.jpg)
Reene on püüdnud oma kodu, niipalju kui võimalik, oma meisterdamisega kaunistada. «Meie kodukene on veel valmimas. Olen praeguseni püüdnud nii palju, kui ma oskan oma kätega teha. Seni on õnnestunud värvida magamistoa, külalistetoa ja tulevase lastetoa seintele StenCiliti šabloonidega kaunid mustrid,» kirjutab ta.
«Olen taasavastanud enda jaoks heegeldamise ja sisustan oma heegeldistega agaralt meie kodu. Kõik piltidel olevad vaibad, korvid jms on minu tehtud. Samuti heegeldasin külalistetuppa lambikupli ning elutuppa kolm mõnusalt suurt tumbat juhuks, kui on rohkem külalisi. Ka pitsilise valge lastetoa valgusti tegime me emaga koos,» kirjeldab Reena.
«Emaga koostöös on valminud ka lauakatted (idee ja tikand minult, õmbelmine emalt). Üritan oma käsitöös kasutada ka taaskasutust. Valge ja sinise lambi raamid on taaskasutatud ning tühjad beebitoidu purgid kaunistasin heegeldisega ning tegin neist WC-sse küünlatopsid. Heegeldatud korvidesse on hea mahutada igasugu pudipadi, mida vannitoas kasutame. On veel lõputult ideid, mida tahaks rakendada ja loometöö jätkub,» lubab ta.
/nginx/o/2016/02/01/4958505t1h1577.jpg)
Liisi kaunistab oma üürikodu. «Meie pere koosneb minust ja minu elukaaslasest. Olen 22-aastane igapäevaselt tööl käiv naisterahvas ja minu elukaaslaseks on 25 aastane, samuti karjääriredelil roniv mees,» kirjutab ta. «Elutempo on meil väga kiire, näeme teineteist vilksamisi hommikul ja mõne tunni ka õhtul. Sellegi poolest proovin leida üha rohkem aega kodusteks toimetusteks,» kirjutab Liisi.
«Olles ise elanud mitmetes üürikodudes, ei ole saanud oma ideid veel täielikult ellu viia. Mulle meeldib väga ise nokitseda ja midagi ise kokku panna. Üürikodus on aga limiteeritud võimalused, seega olen ära kasutanud kõike mida saab ja mida on võimalik. Hetkel elame koos elukaaslasega samuti üürikodus. Selle aastakesega, mil oleme siin aega veetnud, olen veidi ka meie kodu hubasemaks teinud. Mõtlesin seda jagada, sest nagu konkursi motogi ütleb - ise tehtud, hästi tehtud,» jutustab ta.
«Esimeseks asjaks meie kodus on «motivatsioonitahvel» nagu me seda ise nimetame. Tihtilugu tekib elus rutiin, kust on vaja põgeneda ja motivatsioon justkui kaoks, aga kui igapäevaselt on sul lugeda üks motiveeriv lause, siis läheb elu nagu lepase reega,» leiab Liisi.
/nginx/o/2016/02/01/4958925t1hefde.jpg)
Cia-Helena vastremonditud kodu kaunistavad samuti osava mehe oma kätega tehtud asjad. «Vastremonditud kodu sai ka päris mitmed isetehtud sisustuselemendid. Magamistoa väga madal ja senini kasutu katusealune sai suured sahtlid. Kõik vajalik (ja ka mittevajalik) mahub sahtlitesse ära. Väga tänuväärne lahendus, muidu oleks madal katusealune täiesti kasutu. Samuti valmisid kõlarid ja lambid.Osava mehe kätetöö,» jutustab ta. «Suurem au tulebki anda siiski mehele Maidule, tema töö ja vaev, mina aitasin esimest lampi lihvida ja no eks oma arvamusega olin ka ligi,» kõlab nende lugu.
/nginx/o/2016/02/01/4958793t1h9716.jpg)
Grete kodus said uue väljanägemise kapp ja kummut. «Pärast toaremonti sai toast välja visatud nõukogudeaegne tervet seina katnud riidekapp. Õiget kappi ei leidnud ma mitu aastat. Kuna olin sellel ajal 21-aastane tudeng, ei olnud minu kapisoetamise eelarve just suur - olin kogunud veidi üle saja euro,» meenutab ta. «Käisin mööda taaskasutuspoode, ent ka seal olid korralikud kapid minu jaoks liiga kalli hinnaga. Läksin ühte odavasse kodusisustuspoodi ja vaatasin enda hinnaklassi sobivaid kappe ja olin lihtsalt kurb: juba poes jooksis iga ukse äär erinevas suunas ja kapid olid väga nirud,» kirjutab ta. «Matsin juba kapimõtte maha, kui sattusin Facebookis juhuslikult nägema, et üks naine annab tasuta ära mööblit korterist, mille oli soetanud. Mu isa tõi kapi ära ja kohe hakkas mõte tööle,» kirjeldab Grete.
«Pean mainima, et kapiprojektist sai ütlemata hea eksamisessiooni stressimaandaja - koju tulles võtsin jälle liivapaberi või pintsli kätte ja veetsin nii tunde. Kapi seest leidsime ka infolipiku. Kapp on pärit aastast 1968 ja maksis sel ajal 110 rubla,» kirjutab ta. «Pärast liivapaberiga töötlemist sai kapp peale krundi ja seejärel värvi. Lisaks tegi õemees mulle roosišabloonid pildi järgi, mille leidsin internetist. Just nii romantiline ja armas see kapp saigi,» on naine rõõmus. «Paar kuud hiljem sai kapp ka vanast õmbluskapist kaaslase. Olen mõlema mööblitükiga väga rahul ja isetegemise rõõm oli ülisuur,» kirjutab ta.
/nginx/o/2016/02/01/4958783t1h6aee.jpg)
Alinal on samuti hobi, millega kodu kaunistada. «Minu nimi on Alina, olen 33 aastane, õpin, ja kasvatan kahte tütart. Minu hobi on käsitöö, teen erinevaid asju - vaibad, kaunistused jne. Viimasel ajal on mind haaranud puude ja lillede tegemine helmestest,» kirjutab ta.
/nginx/o/2016/02/01/4958813t1h620c.jpg)
Kate-Riine valmistas nööpidest peegliraami. «Oleme taastanud juba mitu aastat vana palkmaja, nelja aasta jooksul leidsime pööningult ja vanadest kappidest palju nööpe, esialgu ei leidnud neile mingit otstarvet, ära ka ei tahtnud nagu visata. Ühel ilusal päeval saime oma sõpradelt tohutu suure peegli mille raam oli juba kulunud aga mille suurus sobis ideaalselt meie varsti valmivasse vannituppa,» meenutab naine. «Panime selle siiski seinale ja mingil hetkel tuli mõte proovida seda kuidagi kaunistada. Vannitoa remondist oli järgi jäänud paar poolikut tuubi silikooni ja nii ma neid nööpe kleepima hakkasingi. See peegel on nüüd meie kodu pilgupüüdja,kõik kes näevad tahavad katsuda :)Taaskasutus mitmel viisil, vanad nööbid otsas, peegel päästetud ja silikoon ära kasutatud,» tunneb ta tulemusest rõõmu.
/nginx/o/2016/02/01/4958407t1h0a62.jpg)
Timofei valmistas vahva puitvalgusti. «Tegime korteris remonti - seinad ja lagi dekoreeritud 100x100 männiprussiga, toa keskele tuli 150x150 püstipalk. Garaaži jäi paar-kolm meetrit seda materjali ning otsustasin teha baarileti peale valgustid,» kirjeldab ta.
«Võtsin 150x150 prussi ja lõikasin meetrise tüki. Kirvega töötlesin ääred ja proovisin ikka teha nii et näeks, et näeks välja nagu vana puutükk. Siis võtsin traatharja ja töötlesin kogu tüki ümber,» kirjeldab ta tööde käiku. «Puurisin kolm auku, et tavaline punktvalgusti mahuks sisse. Gaasipõletiga tegin pinna tumedaks ja lihvisin liivapaberiga lõpuks. Kui pind oli valmis, töötlesin liinaõli-tõrva seguga,» jutustab ta oma kirjas valgusti sünniloo.«Prussi peale tegin kraavi kuhu mahusid juhtmed ja 220V - 12V valgusti transformaator sisse. Riputasin mustade ketidega lakke ja musta elektrijuhte lasin ketilinkide vahele. Tulemusega tutvuge juba ise,» on mees oma kätetööga rahul.
/nginx/o/2016/02/01/4958579t1hb583.jpg)
Rando kujundab oma kodu kergelt rustikaal-industriaal stiilis ja otsustas tavalise diivanilaua asendada millegi hubasema ja maitsekamaga. «Suve lõpu poole sai esimest korda külastatud Koplis sellist toredat paika nagu Kaevuri Salong. Välja jalutasin sealt kuue vana kuid hingelt rikka veinikastiga (vanim aastast 78!). Neid kaste nähes teadsin kohe, et neist saab midagi huvitavat nokitseda,» kirjutab ta. «Kastid seisid elutoas virnas paar kuud ning aeg-ajalt ladusin need põrandale, katsetades erinevaid lahendusi kuidas need lauaks formuleerida. Ühel nädalavahetusel kui sügis juba küllaltki agressiivselt akna taga möllas, otsustasin tee vee keema panna ja projekti käima lükata,» meenutab mees.
«Töö juures seisid vineeri ülejäägid, millest sai lauale alusplaat ja keskosale distantsplaat. Euroaluse õhukesest kattevineerist lõikasin neli diagonaalriiulit, mis lisavad lauale funktsionaalsust ja visuaalselt täiendatud vormi. Kõik lõikused said teostatud ketassaega, detailid on omavahel kinnitatud puidukruvidega. Alusplaadi külge said kinnitatud neli valumetallist ratast, mis soetatud Osta.ee oksjonikeskkonnast. Kuna tegu ei ole lihtsalt iluasjaga, vaid tarbeesemega, siis immutasin kastid Osmo naturaalse õliga, mis tõi paremini esile ka vanade kastide ilusa tekstuuri. Laua keskosa sai täidetud veinipudeli korkidega, millest osad isiklike maitsenaudingutega kogunenud ja ülejäänud soetatud www.pruulimine.ee e-poest,» kirjeldab Rando töökäiku.
Lõppresultaadiga on tegija ise väga rahul. «Kiidusõnu ning positiivset tagasisidet on laekunud kõigilt, kes lauda näinud. On tõeliselt rahuldustpakkuv anda vanadele ja väärikatele esemetele uus hingamine ja funktsionaalsus.»
Vaata ka galeriist, kuidas näevad välja Annela uue kuue saanud tugitool, Vaike puuokstest tarbeesemed ja Magne autorehvidest lillepotid!