Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond annab arhitektidele, disaineritele ja teadlastele mõeldud töötoas võimaluse kavandada oma polaarjaam, mis arvestab ekstreemsete ilmastikuoludega ning loob head tingimused elamiseks ja teadustööks.
Eesti arhitektid, disainerid ja teadlased hakkavad ühiselt polaaralade elukeskkonda kavandama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötoa eesmärk on saada ülevaade polaaralade kliimast, ehitatud keskkonnast ja teadustööst ning disaini ja arhitektuuri võimalustest midagi praktilist polaartingimustesse kavandada. Oluline on mitmete erialade ühendamine — töötuppa on oodatud tudengid ja erinevate erialade spetsialistid: arhitektid, sisearhitektid, disainerid, kunstnikud, ehitusinsenerid ja teadlased. Üksteist täiendades moodustavad osalejad multidistsiplinaarsed 3-5 liikmelised tiimid. Töötuba juhendavad arhitekt Mari Hunt ja polaaruurija, geograaf ja fotograaf Timo Palo.
Tiimid valivad endale sobiva polaarpiirkonna ja huvipakkuva teadusjaama funktsiooni ja programmi. See võib olla näiteks nii suur teadusjaam Antarktikas, meteoroloogiajaam Põhja-Jäämere rannikul, kokkupandav ajutise otstarbega teaduslabor Arktikas või triivival merejääl asuv baas. Intensiivse nädalalõpu töötoa tulemusena valmivad tulevikkuvaatavate teadusjaamade kavandid. Töötoa tulemuste esitlemine on avatud kõigile huvilistele pühapäeval 14. veebruaril kell 18 EKA sisearhitektuuriosakonnas (Nunne 16).
Töötoa tulemusena valmivatest projektidest ja makettidest avatakse koostöös Eesti Meremuuseumiga polaararhitektuuri näitus Lennusadamas. Näitus eksponeeritakse populaarsete polaaruurimise ajalugu tutvustavate näituste «Võidujooks maailma lõppu» ja «Jäine teaduslabor ja Eesti» kõrval, lisades ajaloonäituste juurde tuleviku polaarjaamade võimalusi tutvustava teemaarenduse. Sealt edasi liigub näitus sügisel Ida-Virumaale Kukruse Polaarmõisa.