Noored ja paneelikad: poolt ja vastu

Lasnamäe. Foto: Toomas Huik

Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani hinnangul pagevad alla kolmekümneaastased noored võimalusel paneelmajadest ning soetavad kodu uude majja ning ka 1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on väike nihe uute korterite kasuks toimunud. Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi on aga vastupidisel seisukohal – tema sõnul on paljud noored ostnud suurema korteri paneelikasse hoopis seetõttu, et taristu on väljakujunenud, teenused ja koolid lähedal ning kesklinn samuti mitte eriti kaugel.

Soomani arvates on vabas Eestis üles kasvanud, nüüdseks tööikka jõudnud vähegi edukamate noorte jaoks paneelmajas elamine välistatud. «Nende jaoks on paneelmajakorterid midagi uunikumisarnast, mida vaadatakse kerge iroonilise muigega kui vanainimeste ja vaeste elukohta,» kommenteeris Sooman. «Peame ka uute korterite ostjate kohta ka vanusestatistikat – u kaks kolmandikku ostjatest ongi alla 30aastased, samas vanemate varade puhul on ostjate vanus oluliselt kõrgem,» kinnitas ta.

Uute korterite võidukäiku kinnitab Soomani hinnangul ka hüppeliselt kasvanud uute elamispindade müük. «Ainuüksi Tallinnas sõlmiti detsembris 317 uue korteri ostu-müügilepingut, millesarnast tulemust pole nähtud peale kinnisvarabuumi. Paneelmajad on loomulikult ebaühtlasema sotsiaalse läbilõikega, rohkem amortiseerunud ja muude hädadega, aga ega nüüd ainult uues korteris ka tingimata elu õnn ei peitu,» nentis Sooman, lisades, et paraku ei anna palju noored endale ka aru, et uue korteriga kaasnev suurem laenusumma on pikaajaline kohustus, mida tuleb kanda ka rasketel aegadel.

1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on väide, et noored ei soovi korterit vanasse paneelmajja osta, selles mõttes tõsi, et korteriturul on väike nihe uute korterite kasuks toimunud küll. «Samas on ikkagi järelturu korterid, sh nõukogudeaegsete paneelelamute korterid endiselt enimkaubeldav varaklass. Viimasel paaril aastal on uute korterite osakaal kõikide korterite ostu-müügitehingutest kasvanud hinnanguliselt 20%-ni. Varem oli see hinnanguliselt 10%. Eks natuke on ka noorte mõtlemine muutunud ning remontimise peale ei soovita enam nii palju energiat kulutada,» rääkis Vahter.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul ostavad noored paneelmajakortereid küll. «Laenuvõimekus oleneb palgast, mida saadakse ning võimaldatav laen lihtsalt ei küündi uue korteri hinnani. Võimalused on paremad, kui laenu võtavad kaks inimest, kuid ka siin ei saa öelda, et inimesed pagevad – pigem läheb ostjaskond siis pooleks,» selgitas ta.

«On neid leibkondi, kes ostavad uude majja ja neid, kes vanemasse. Ka uutesse majadesse ei osta vaid noored – neis majades on ostjaskond samuti mitmekesine, rääkis Vähi. Maju tehakse korda, lahendatakse parkimisprobleeme ning nähakse vaeva soojustamisega. Hüva, eks nende seas on ju ka inimesi, kes sooviksid elada uues majas või hoopis eramus, kuid rahalised võimalused ei toeta sellist valikut, aga nad ei vastandu paneelikatele, ega võta elu seal kui mingit kohutavat etappi elus. Magalad ei ole getod,» rõhutas ta. «Noored on enamasti ikka kahe jalaga maa peal, teevad asju vastavalt oma võimalustele ega halvusta teiste elukohti.»

Kinnisvaraportaali kv.ee mulluse uuringu kohaselt eelistati otsingutes uusarendusprojekte kui magalarajoone võrdselt 41 protsenti, kuid esimeste populaarsus on languses (eelmisel aastal eelistas neid 45 protsenti) ning teistel kasvav (aasta varem 38 protsenti). Postimehe varasemale gallupile vastanutest üle 3000 inimese ehk 53,9% tunnistasid, et ei koliks magalarajooni.