Maailmakuulsa Eesti kunstniku Kalev Mark Kostabi fännide hulgast leiab nii poptähti kui presidente, tal on televisioonis oma šõu ja täistuuridel töötav stuudio New Yorgis. Ent mehe südames on muusika: eriti nüüd, kui ta kõrval seisab imekaunis Eesti sopran Greesi Desiree Langovits, kellega koos nad 21.veebruaril ühiskontserdil Eesti publiku ette astuvad. Kuidas käib aga kuulsa mehe kodune elu?
Staaril külas: kuulsa Kostabi kodune elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/08/5024723t1hb78f.jpg)
Kaksteist aastat tagasi käisin tal Roomas külas. «Meid igast küljest ümbritsevad figuurid seintel rippuvatel maalidel tunduvad üksteisega aina kiirenevas tempos põimuvat. Neil pole nägusid, ent ometi nad kõnetavad - Kostabi püüd vabastada oma kunsti kõikvõimalikest kultuurikontekstilistest köidikutest. Keset tuba troonib tiiblaver. «Äkki mängid mõne omaloodud asja?» Kerin end valgel diivanil ontliku kuulajana kerra,» kirjutasin toona. «Kostabi ei lase end pikalt paluda. Aeglaselt ja hellalt libisevad tundlikud sõrmed üle klahvide; voogavad helid vallutavad samm-sammult ruumi ning just tema kirjutatud muusikas vormub juba seintelt end aimata lasknud märksõna - igatsus.»
Kodu Roomas ja Manhattanil
Rooma kodu on mehel tänaseni alles. «Ostsin selle kuusteist aastat tagasi ja seal on jätkuvalt mõnus elada,» räägib ta kontserdi eel.
/nginx/o/2016/02/08/5024699t1h5df3.jpg)
Tema teine kodu on New Yorgis, Manhattanil Upper East Side'l, kus ta poole oma ajast veedab. Seal pesitseb ta stuudioga kombineeritud ridaelamus, mis pakub suurlinnainimesele tavatut luksust - päris oma aeda.
/nginx/o/2016/02/08/5024697t1hc239.jpg)
«Upper East Side''i ajalugu uurida on ka päris tore,» leiab kuulus kunstnik. Kui aga Suures Õunas lippab 12 assistenti meistri soove silmist lugema ja täitma, siis Roomas elab mees tavalist elu - kõik igapäevatoimetused tuleb endal ära teha. «Maksan arveid ja käin keemilises puhastuses nagu iga inimene,» muigab ta, kui selle kohta küsin.
/nginx/o/2016/02/08/5024725t1hd14c.jpg)
1998 tuli välja esimene heliplaat «I did it Steinway» tema enda komponeeritud klaverimuusikaga ja muusikategemine kuulub samuti Kostabi igasse päeva. «Mängin klaverit ja komponeerin vähemalt kolm tundi igal hommikul,» räägib ta. «Pärast lõunat loon visandeid, suhtlen oma kunstistuudio assistentidega ja korraldan oma muusika-ja kunstitegevust läbi interneti, telefoni teel või saan kellegagi kokku,» kergitab ta katet oma igapäevarutiinilt.
Selleks aga, et muusikat teha, on tarvis korralikult välja magada, tunnistab Kostabi. Nii ongi tema magamistoa kardinad piisavalt tumedad ja paksud, et miski ööund härima ei pääseks. «Sõbrad andsid mulle hiljutu hea soovituse jätta ööseks ka aken veidi paokile, see aitab uneajal korralikult hingata - varasemalt on mind kimbutanud koguni ärevushood hirmust, et äkki ei saa ma unes piisavalt õhku,» räägib ta.
Muusika südames
/nginx/o/2016/02/08/5024789t1haeec.png)
Muusikal on mehe südames väga oluline koht: tema tüdruksõber ja muusa Greesi Desiree Langovits on laulja ning koos astuvad nad 21.veebruaril toimuval ühiskontserdil Mustpeade Majas Eesti publiku ette. «Ma armastan teda väga ja ootan meie ühist ülesastumist,» õhkab mees. Greesi elab Tallinnas, kas ka Kostabil on plaan äkki siia kolida? «Eks ma olen nüüd rohkem Tallinnas küll,» tunnistab ilmakuulus kunstnik. «Vanalinn on muidugi väga romantiline, muinasjutuline paik, kus võiks elada.» Kui midagi peletab, siis on see külm ja kole Eesti ilm. «Mu ema soovitas seda vältida ja rääkis, et üks põhjus Californiasse kolimiseks oli just nimelt Eesti ilm,» jutustab Kostabi.
«Eesti vampiiri» lapsepõlv
/nginx/o/2016/02/08/5024685t1h19ae.jpg)
Kuidas oli kasvada Californias eesti pagulasperes? Kostabi jututab naerdes, kuidas ameeriklastest mängukaaslased teda vampiiriks pidasid. «Me sõime verivorsti ja elasime kummalise väljanägemisega majas Capulet Avenue'l, kus mu isa Kaljo tihti maja ees akordioni mängis,» meenutab mees. «Eks ta teistmoodi ikka oli. Kasvasin üles konservatiivses Orange'i maakonnas möödunud sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel, enamik mu sõpru oli pärit ameeriklaste või latiinoperedest,» räägib ta.
/nginx/o/2016/02/08/5024689t1h1fa2.jpg)
Isalt, kes oli superkokk, sai mees eluteele kaasa häid retsepte (näiteks kuidas teha Eesti pannkooke), samuti muusikategemise nippe: näiteks kuidas mängida ära iga lugu, kasutades vaid kolme duuri - C, F ja G. «Ma muidugi olen nüüd ikka natuke juurde kah õppinud, eks me kontserdil näe, kui hea mõte see oli,» naerab ta. Mida peab kunstnik elus kõige tähtsamaks? «Tarkust,» sõnab ta. «Teadmised on kõige alus.»
/nginx/o/2016/02/08/5024687t1h0bd3.jpg)
Ema Rita jagas eluteele vajalikke õpetussõnu. «Näteks: õpi raha teenima, ära kunagi usu naise pisaraid ning mees, kes naise vanust küsib, on ise süüdi, kui talle valetatakse,» meenutab Kostabi. «Ema ütles ka, et harjuta muusikat. Abiellu Eesti tüdrukuga ja jõuluks tule alati koju.»