Näiteks Muhumaal, merest vaid mõnesaja meetri kaugusel, on järelmaksuga müügis armas palkmajake, mille hinnaks 80 000 eurot. Järelmaksuga saab osta ka talu Lääne-Virumaal Laekvere vallas või maja Viljandis, kuid sarnast maksevõimalust pakuvad veel mõned müügis olevad kinnisvaraobjektid.
Enne kui taolise tehingu juurde minna, tuleks spetsialistide hinnangul kõigepealt notariga nõu pidada. «Ostjat võib järelmaks huvitada näiteks olukorras, kus müüja müüb vara, kuid järelmaksu eest intressi ei küsi. Või siis olukorras, kus ostja pangast laenu ei saa, küll on kinnisvaramüüja valmis läbi järelmaksu olema tehingu finantseerija. Iseasi on, kas ostja, kes pangast laenu ei saa, peaks üldse kinnisvara soetama,» räägib Kinnisvarakooli analüütik Tõnu Toompark.
«Müüja seevastu võiks järelmaksuga vara müümisest olla huvitatud olukorras, kus ta küsib kinnisvara eest äkki turuväärtusest kõrgemat hinda, mida n-ö tavatingimustel ükski ostja pole nõus ostma, küll aga olukorras, kus ostuhinda saab tasuda pikema perioodi vältel,» selgitab Toompark.
Tema sõnul peab ostja järelmaksutehingus olema veendunud, et ta ühel perioodil omandi kätte saab, mis teeb ostjast täievolilise omaniku. Müüja risk seevastu on omand liiga vara käest ära anda, mis võib tekitada probleeme olukorras, kus ostja lubatud maksete tegemise kohustust ei täida. «Sellised riskid saab välistada näiteks hüpoteegi seadmisega. See tähendab, et omand antakse ostjale ja varale seatakse hüpoteek müüja kasuks. Kui järelmaksu periood saab läbi, kõik maksed on tehtud ja müüjal ei ole ostja vastu lepingust tulenevaid nõudeid, kustutatakse hüpoteek. Nende küsimuste juures annabki notar nõu, kuidas ühes või teises olukorras on mõistlik käituda, et mõlema poole riskid kenasti maandatud saaksid,» soovitab Toompark.