Kui heita pilk kümne viimase aasta hõbedakarva suupistekandikuile, mida kokad president Toomas Hendrik Ilvese ajal riigi sünnipäeva vastuvõttudeks on täitnud, siis alati on olnud peategelaseks eestimaine toit ja maitse.
Ka järgmisel nädalal pole vaja inspiratsiooni kaugelt otsida – neliteist kokka üle Eesti vormivad suupisteteks parima tooraine, mida meil leidub. Toiduainete nimekirjast ei puudu vürtsikilu, jaanalinnuliha, suitsuangerjas, silmud, sea-, veise- ja lambaliha, ahven, siig, vutt. Samuti on aukohal seened ja juurviljad, näiteks riisikad, kukeseened, peet.
See kõik pole mõistagi võrreldav 1993. aastaga, kui president oli Lennart Meri ja lauale pandi parim, mida saada oli ning piduliku mõõdu välja andis. Pakuti muu hulgas tikuvõileibu salaami, punase kalamarja, forelli, gorbuuša, juustu, singi ja suitsuangerjaga, olid ka puuviljasuupisted. Järgmisel aastal sai valik juba rikkalikum: leidus tikuvõileibu punase ja musta kalamarjaga, bufeelaual pakuti soolalõhet, silmusid sinepikastmes, oliive, pasteeti konjakiga, korvikesi pasteediga, kreveti- ja köögiviljasalatit.
Praegune presidendi kantselei peakokk Taigo Lepik, kes valmistas teiste kokkade hulgas suupisteid ka Ilvese esimeseks vabariigi aastapäeva vastuvõtuks 2007. aastal, meenutab, et see oli erakordne ainuüksi seepärast, et toimus esimest korda Tallinnast väljas, Tartus. Toona toodi suupistemenüüsse kõigi maakondade maitseid Harjumaast saarte ja Võrumaani. Näiteks Hiiumaad esindas kadakamarjadega aromatiseeritud lest kergelt vürtsika läätsesalatiga ja Pärnumaad ahjus küpsetatud siig värske kurgi salati ja nõrutatud mündijogurtiga. Valgamaa köögist kõneles metsaseentega põdraliha patee kergelt suitsutatud lambaneeru ja porgandi-metsapähklipüreega, Tartumaast suitsuseakoot kartuli-sibulaleeme ja aedharakputkega. Maiustada sai muu hulgas pohlaželee ja rukkilillega hapukoore-kamakreemi ning astelpajumarmelaadiga.