Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Suurim tüliõun majaomanikest naabrite vahel ja soovitusi, kuidas seda vältida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kodu.postimees.ee
Copy
Kui naabrite elustiilid erinevad, siis võib tekkida tüli.
Kui naabrite elustiilid erinevad, siis võib tekkida tüli. Foto: SCANPIX

Majaehitaja.ee blogipidaja Eno Pappel kirjutab, et valides krunti valid endale ka naabrid. «Kõik me tahame endale naabreid, kellega saaksime hästi läbi ning üksteist vajadusel abistaksid. Kuigi enamik selliselt oma läbisaamist naabritega ette kujutavad, pole tegelikkuses suhtlemine naabritega alati mitte kõige parem,» räägib ta.

Pappeli sõnul on peamine põhjus on minu arvates selles, et inimesed ei panusta oma aega naabritega suhtlemisse. «Kui harva suhelda ja rääkida, tekivad lihtsamini arusaamatused. Igal inimesel on oma tõekspidamised ja arusaamised ning sageli aitab just aktiivne suhtlemine teisel poolel paremini mõista, miks käitutakse niimoodi. See aitab leida lahendusi, mis sobiksid mõlemale poolele,» soovitab Pappel.

Peamiseks majaomanikest naabrite tüliküsimuseks on Pappeli hinnangul piirid ja aed. «Väga levinud probleemide allikaks on näiteks see, et puud kasvavad selliselt, et osad oksad ulatavad ka naabri aeda või varjavad teise aeda päiksevalguse eest, või läheb koer läbi katkise aia naabri aeda. Samuti tekivad arusaamatused näiteks uue naabritevahelise aia rajamisega, kui ei meeldi ühele naabrile aia materjal.  See nimekiri, millest probleemid võivad tekkida on pikk. Sageli tekivad arusaamatused väga tühistest asjadest, piisab kasvõi ühest lärmakast sünnipäevast aias, et naabriga tülli minna,»  kirjeldab ta.

Lahendusena pakub Pappel välja, et naaberi võiks vähemalt paar korda aastas ametlikult külla kutsuda, teha väikese grilliõhtu ja rääkida. «Kui läbisaamine on hea, siis on lihtsam koos leida lahendusi ka sellistel kordadel, kui vaja tõsistematel teemadel rääkida.»

Tagasi üles