/nginx/o/2016/02/29/5108053t1h89c1.jpg)
Ajalooga majadest rääkiv ajakiri Pööning võtab uues numbris ette Eesti riigipeade esindushooned.
Aadlipaleest Libertysse: kus elavad Eesti riigipead?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabariigi sündides oli noor riik silmitsi probleemiga, kuhu paigutada riigi esindusorganid. Riigikogu asus Toompeale kubermanguvalitsuse hoonesse, mille hoovile ehitati eestipärane Riigikogu hoone. Riigipea residents asus algul selleks kohandatud vanas aadlipalees Riigikogu hoone lähistel. 1929. aastal, pärast Kunstimuuseumi väljatõstmist kolis see aga Peeter I rajatud Kadrioru lossi. Lisaks kasutati suveresidentsina Oru lossi Toilas.
/nginx/o/2016/02/29/5108053t1h89c1.jpg)
1937. aastal alustati Kadriorgu uue võimukeskuse ehitamist, mis otsis välist kooskõla barokse lossiga (arhitekt Alar Kotli). Väliselt ajaloohõnguline, oli uus kantseleihoone oma sisult märksa kaasaegsem. Kasutati oma aja parimaid ja moodsamaid materjale, kujundamisel kaasati eesti tipparhitekte, sisearhitekte ja tarbekunstnikke.
Erinevad riigikorrad on hoone juures toonud kaasa mõningaid muudatusi. Nõukogude aja suures materjalipuuduses midagi ulatuslikku õnneks siiski ei tehtud, muudatused olid peamiselt ideoloogilist laadi. Eesti taasiseseisvudes, 1990. aastate algul, ehitati kantseleihoonesse presidendi ametikorter ning katusekorrusele bürooruumid. 2002. aastal võeti ette suur administratiivhoone restaureerimine, mille käigus taastati ehitusaegsete jooniste ja juhendite järgi esindusruumide interjöör.
/nginx/o/2016/02/29/5108057t1h8a8b.jpg)
Alar Kotli projekteeris ehitise ametihoonena ning riigipea residents pidi asuma Kadrioru lossis – seega praegune ruumilahendus, kus presidendilossis asuvad nii residents kui ametiruumid, on kaunis kitsas ja ebamugav.
/nginx/o/2016/02/29/5108061t1h715d.jpg)
Tulevikus saab presidendi ametikoduks Rocca al Mares asuv Liberty suvemõis. Libertys puudub suurilmalik sära ja pidulikkus, iseloomulik on pigem argine asisus. Ent siiski on seal nii baltisaksa pärandile omast euroopalikku elegantsi kui ka kohaliku puitehitustraditsiooni maalähedast hubasust. Kui kavatsused realiseeruvad, saab Libertysse kolida juba järgmine, tänavu valitav Eesti president.
Eesti riigipeade esindushoonetest saab pikemalt lugeda ajakirja Pööning uuest numbrist. Eesti ajakiri Pööning räägib ajalooga majadest ja aedadest, disainiklassikast, antiigist, traditsioonilisest käsitööst, toiduajaloost ning jagab restaureerimisnõuandeid.