Nördinud majaomanik: kuidas saan naaberkrundile kortermaja ehitamise keelata?

Ehitaja Foto: Laura Oks / Postimees

Toimetusega võttis ühendust Tallinna väikese eramute rajooni nörritatud majaomanik, kelle sõnul rikub naabrusesse ehitatav kortermaja tema elu ära.

«Varem olid meie kandis ilusad õunaaedadega ühepereelamud. Nüüd on kõrvalkrunt müüdud ja kui algselt oli jutt, et ehitatakse vaid eramu, kerkib meie suureks meelehärmiks sinna kortermaja,» vahendas murelik majaomanik. «Juba praegu on meie väikse tänava ääred nii kinni pargitud, et vaevalt mahub läbi sõitma. Parkimiskohtadest tuleb puudus, õue pole sellel krundil ollagi. Kas ma saan kuidagi selle ehitamise keelata?» uuris ta.

Vastab Martina Proosa, advokaadibüroo Teder, raamatu « Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor:

Kortermaja ehitamisele linnas, alevikus ja alevis eelneb tavaliselt detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise käigus peab detailplaneeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus küsima plaanitava ehitustegevuse kohta arvamust ka naabritelt.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda üldplaneeringust. Seega tuleks kõigepealt tuleks vaadata, milline maakasutus on kõrvalkinnistule ette nähtud üldplaneeringuga. Kui üldplaneeringus on märgitud, et kõrvalkinnistu asub väikeelamute alal, siis üldplaneeringut muutmata sinna korterelamut ehitada ei saaks.

Üldplaneeringut saab põhjendatud juhtudel muuta detailplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmise põhjendatust peab hindama kohalik omavalitsus. Selleks peab kohalik omavalitsus välja selgitama, millised mõjud kortermaja ehitamisega naabritele kaasneksid ning just sel põhjusel küsitaksegi ka naabrite arvamust. Asjaolu, et naabreid detailplaneeringu menetlusse ei kaasata ning neilt arvamust ei küsita on üldjuhul planeeringu kehtetuks tunnistamise aluseks. See tähendab, et sellise planeeringu teadasaamisest saab naaber selle kohtus vaidlustada ja nõuda planeeringu tühistamist.

Kui kohalik omavalitsus on naabritelt kõrvalkinnistu kohta koostatava detailplaneeringu kohta arvamust küsinud ja nendega ei arvestata, peab planeering läbima maavanema järelevalve, mille käigus maavanem otsustab, kas ettepaneku või vastuväite arvestamata jätmine on toimunud põhjendatult või mitte.

Kuna seadus ei kohusta kohalikku omavalitsust naabrite arvamusega igal juhul arvestama, on oluline, et ka planeeringule esitatud vastuväited oleksid põhjendatud. Kui naaber ütleb lihtsalt, et talle kortermaja kõrvalkinnistule ei meeldi, siis sellise vastuväitega kohalik omavalitsus arvestama ei pea. Kui vastuväites on välja toodud, millised kahjulikud mõjud sellise tegevusega naabrile kaasneksid, on vastuväite arvestamata jätmine palju keerulisem. Eramajade piirkonnas võib vastuväiteks olla näiteks privaatsuse puudumine, valgustingimuste halvenemine, vaate varjamine, liiklus- ja parkimisprobleemid jms.

Naabrite vastuväidete tulemusel peab kohalik omavalitsus tegema kaalutletud ja põhjendatud otsuse selle kohta, millist ehitusõigust saab detailplaneeringus ette nähtud krundile anda. Hoonestamata  kinnistule ehitamist otseselt keelata ei saaks, kui ehitamine pole otseselt vastuolu seadusega, näiteks puuduvad looduskaitselised piirangud või trassidest tulenevad ehituspiirangud. Kuid esialgselt soovitud ehitusmahtu võidakse oluliselt vähendada küll kuni piirkonda sobiva ehitusmahuni.

Elus juhtub ka seda, et ehitamiseks on väljastatud ehitusluba, mis ei vasta planeeringule. Sellisel juhul saab naaber vaidlustada ehitusluba, kuna sellist ehitusluba, mis ei vasta planeeringule, ei tohi kohalik omavalitus anda.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et enda huvide eest tuleb tegusalt seista, sest vastasel juhul ei  saa tõesti välistada, et ka eramajade vahele või kõrvale kortermaja ei ehitata. Näiteks Tallinna külje all asuvas Peetri külas ehitati kõik kortermajad üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute alusel ning tol ajal naabreid kavandatavast tegevusest isegi ei  teavitatud. Praegusel ajal oleks selline tegevus inimeste suurenenud teadlikkuse tõttu ilmselt välistatud.

Ehitamise kohta  saab rohkem lugeda Kinnisvarakooli raamatust «Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel.»