Mures lugeja: tahan osta mereäärse maja, aga kellele kuulub liivarand?

Hiiglasliku krundiga minimaja Pärnumaal. Foto: KV.EE

Toimetuselt palus abi lugeja, kes plaanib tulevikus osta maja mere ääres. «Seal on ka liivarannaga riba, aga kas see ikka on mu privaatrand või saavad seda kõik kasutada?» pärib murelik ostja.

 Vastab jurist Martina Proosa, advokaadibüroo Teder, raamatu « Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor:

Liivarannaga piirnevat mereäärset maatükki ostes tuleb silmas pidada mitut asja. Kuigi liivarand võib kuuluda kinnisasja juurde ja võib sellisel juhul olla eraomandis, on ranna ja vee kaitseks ning inimeste rannal liikumiseks seadustega ette nähtud mitmeid piiranguid. Esiteks on mererannal 200-meetrine piiranguvöönd. Piiranguvööndis on näiteks, üksikute eranditega, keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid. Piiranguvööndisse ei tohi rajada ka uusi tiheasustusalasid. Peale selle on mererannal ehituskeeluvöönd, üldjuhul 100 meetrit, aga Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit.

Ehituskeeluvööndis on lubatud vaid üksikud ehitustegevused, nt olemasolevate ehitiste laiendamine ning piirdeaedade ehitamine ja mõnede planeeringuga ettenähtud ehitiste ehitamine (lautrid, sadamarajatised, avalikud teed jms). Siis on veel veekaitsevöönd, mille laius mererannal on 20 meetrit. Lõpuks tuleb mererannal arvestada veel kümne meetri laiuse kallasrajaga, mida kõik inimesed võivad omaniku nõusolekuta kasutada mererannal viibimiseks ja kaldal liikumiseks.

Maa omanik ei tohi kallasrajale rajada tõkkeid, piirdeaedu ega tõkestada juurdepääsu muul viisil. Kui mererannaga maatüki omanik soovib seal ehitama hakata, siis peab ta arvestama, et kohalik omavalitsus võib nõuda detailplaneeringus kallasrajale juurdepääsu tagamist üle selle omaniku maatüki. Praegu kasutatakse seda päris tihti, sest paljudes kohtades ei ole enam võimalik mererannale pääseda. Maade erastamise ja tagastamise käigus selle peale ei mõeldud, kuidas tagada teistele inimestele juurdepääs mererannale. Kallasraja sulgemist võib omanik aga nõuda näiteks oma elamu vahetus lähetuses ning selle sulgemine otsustatakse sellisel juhul üldplaneeringuga.