Lugejad hoiatavad: kavalad nipid, millega võidakse sind kinnisvaraostul petta

Kodu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvara müügisilt. Kinnisvara, krunt.
Kinnisvara müügisilt. Kinnisvara, krunt. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Koduportaali gallupist selgub, et üle 15% vastanuist rahuldub kinnisvaraostul pelgalt müüja jagatud infoga. Palusime lugejatel jagada oma kogemuste põhjal levinumaid kavalusi, millega kinnisvaraostjat petta püütakse.

«Esmalt torkab kinnisvarakuulutustes eredalt silma asjaolu, et eksitakse linnaosaga, kus pakutav kinnisvara asub. Eksitus võib olla nii teadlik kui ka teadlikult eksitav,» kirjutab Jaana. «Viimasel puhul soovitakse asukohta esindulikumana näidata - kui vähegi saab, on Tallinna kinnisvara asukohaks kesklinn, Mustamäest saab Kristiine, Mustamäe lõunapoolsest osast Nõmme jne,» vahendab ta. «Ümardatakse ikka parema mainega linnaosa poole. Vale tuleb päevavalgele pahatihti alles siis, kui omandatud kinnisvaraga seonduvates küsimustes vale linnaosa või muu vale kohaliku omavalitsuse üksuse poole pöördutakse.»

Liiga vähe infot

Jaana kogemuste põhal pole tehingut vahendav maakler väga tihti võtnud vaevaks end elementaarse teabega varustada. «Näiteks selgub alles hiljem asjaolu, et sooja vett saab ripplae alla peidetud boilerist, kuulutuses seda ei kajastata. Väga häiriv on see, kui pea igale maaklerile esitatavale küsimusele tuleb vastuseks see, et ta peab omanikult küsima. Kõige vahetum ja parem ongi tegelikult suhelda omanikuga, kes oskab rääkida naabritest, tehtud töödest jms,» soovitab Jaana.

Tema meelest ei avalda maaklerid ilma eraldi küsimata teavet lähipiirkonna arengute kohta või kinnistu ostul ka ostetava kinnistu hoonestamisvõimaluste kohta. «Teine variant on see, et teave hoonestamise võimaluste kohta pole korrektne. Potentsiaalne ostja pöördub nendvõiks nende küsimustega pöörduda otse kohaliku omavalituse poole, kust saab kõige adekvaatsema vastuse,» soovitab Jaana.

Nii mõnigi maakler kehastub tema sõnul ehitusinseneriks ja pakub kohapeal variante seinte lammutamise kohta. «Tegelikkus on see, et ilma vastava ettevalmistuseta ja koormusarvutuseta pole võimalik kindlaks teha, milliseid seinu ja mis ulatuses võib lammutada,» leiab naine.

«Palju on ju nähtud juhtumeid, kus müüdavas kinnisvaras on tehtud õigusliku aluseta ehitustöid - ehitusloata ja/ või projektita lammutatud kandvaid seinu, tehtud kandvatesse seintesse avasid, lodžasid ühendatud tubadega, muudetud ruumijaotust sh toalisust jm. Ruumide pind või toalisus ei ühti ehitisregistris esitatud andmetega,» hoiatab Jaana. «Sellele on vajalik juba enne ostu tähelepanu juhtida, mitte julgustama vaatamata juba ilmnenud puudustele ostu sooritama. Uuel omanikul võib sellega probleeme tekkida ning ei pruugigi õnnestuda tehtud töid seadustada.»

Kui ikka ehitusest ise üldse midagi ei jaga, siis on Jaana meelest otstarbekas kaasata korteriga tutvumise protsessi ehitusekspert või mõni muu asjatundja, kes seinad läbi koputab ja põrandad üle loodib. Lugeja Kaur soovitab aga Postimehe Facebookis maja osta just talvel või varakevadel. «Siis on alles talvised küttearved, mis annavad päris palju vihjeid ja on näha, kas näiteks keldris on vett. Siiski müüakse enamus maju suvel ja siis talvel hakatakse kurtma,» leiab Kaur.

Kui mängu tuleb raha

Kui kõikvõimalikku dokumentasiooni võimalik ka ise avalike registrite ja ekspertide abil välja selgitada (mida ongi soovitatav teha), siis kõige teravam küsimus tõstatub Jaana hinnangul siis, kui jutuks tuleb raha. «Selles etapis tuleb juriidilised mängureeglid väga hästi selgeks teha,» soovitab ta. »Näiteks juhtus meil nii, et maakleribüroo nõudis tuhandetesse eurodesse ulatuvat broneerimistasu oma kontole ilma, et oleks soostunud esitama selleks vajalikku korteri omaniku poolset volitust või nendevahelist lepingut, kus oleks vastav maaklerile antud voli fikseeritud. Leping olevat konfidentsiaalne ja meile avaldamisele ei kuulu. Kusjuures broneerimistasu nõuti meilt kui ostjalt välja maakleriteenuse tasuna ning leping oleks tulnud sõlmida kahepoolselt - ainult meie kui ostja ja kinnisvarabüroo vahel,» meenutab Jaana. «Maakleritasu tagastamise ei kuuluvat ja teisi alternatiive korteri broneerimiseks ja ostuks meile ei pakutud. Meie tehing jäi tookord maakleri ebapädeva tegevuse tõttu siinkohal katki,» vahendab Jaana oma kogemust.

«Praeguse kodu ostul ilmes, et pärast broneerimistasu ülekandmist maaklerile kadus maakleri huvi meie vastu pea täielikult. Töötasu kätte saanud, pidas ta vist paljuks meiega sama entusiastlikult edasi suhelda,» on Jaana pettunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles