Toimetuse poole pöördus lugeja, kes tahab oma kodus ventilatsiooni ja sisekliima olukorda kontrollida, ent pole kuskilt abi saanud.
Õnnetu lugeja: tahaks oma kodus siseõhu seisukorda kontrollida, aga kuidas?
«Pärast vanade akende vahetust uute pakettakende vastu on ventilatsioon korteris olematu ja õhk on liiga kuiv,» kurdab lugeja. «Soovin tellida uuringut, mis näitaks täpselt siseõhu olukorda, aga ventilatsiooniseadmete müügiga tegelevad ettevõtted, kuhu helistasin, teatasid, et nemad uuringuid ei tee ja soovitasid pöörduda Tervisekaitseameti labori poole, kust sain vastuse, et nemad taolist uuringut mu kodukohas läbi ei vii. Mida nüüd teha?» pärib lugeja.
Vastab: Veiko Välja, Eesti Ehituse Asjatundjad OÜ konsultant:
Olles ise olnud nii korteri kui majaomanik ja toimetades igapäevaselt inseneridest kolleegide töömaalt kogutud kinnisvara tehnilise seisukorra hindamise raporteid, on korteriomaniku probleem vägagi tuttav. Kuna iga hoone toimib alati tervikuna, käsitleb kinnisvara tehnilise seisukorra hindamine muuhulgas ka sisekliima ja õhuvahetuse probleeme. Nii hoone terviklikku ventilatsioonisüsteemi kui ka korteripõhist siseõhu uuringut võib alati teostada ka eraldi uuringuna. Kogenud ja kindlatest standarditest lähtuv hindaja selgitab, milline on hoone projektijärgne ventilatsioonisüsteem, kuidas see toimib ja milline on olnud hooldus. Kui vastav dokumentatsioon varasemast puudub, algab ventilatsiooni seisukorra hindamine korteri või hoone füüsilisest ülevaatusest ja omanike küsitlusest.
Kui korteris on tegemist loomuliku tõmbega ventilatsiooniga, siis piisab ülevaatuse aegse seisukorra dokumenteerimiseks hindaja kogemustest ja tõmbe kontrollimisest. Vajadusel saab mõõta siseõhu suhtelist õhuniiskust ja CO2 sisaldust. Peale ülevaatust koostatakse korteri või hoone omanikule kirjalik raport, mis sisaldab hindaja tähelepanekuid, ettepanekuid olukorra parandamiseks ja tulevikus vajaminevaid hooldus- ja remondimeetmeid.
Ventilatsiooni toimivust võivad mõjutada kõik hoones ja korteris tehtavad ümberehitused, nagu näiteks akende või rõduuste vahetamine ja isegi uue lävepakuga siseukse paigaldamine. Loomuliku tõmbega ventilatsioon on tundlik ka ilmastiku suhtes ja tänapäevastele aurutihedatele majadele ei taga see süsteem enamasti nõuetekohast õhuvahetust – tervislikku sisekliimat. Vanemate majade rekonstrueerimisel tänapäevasteks, tuleks kaaluda mehaanilise ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist. Energiatõhususe osalt efektiivseim oleks süsteemi ehitamine koos soojustagastusega. Selline süsteem tagab omanikele ka märgatava küttekulude kokkuhoiu ja ühtlasi soodsa sisekliima – parema tervise.