/nginx/o/2015/08/09/4364299t1h7e85.jpg)
«Majaehitamine algab tavaliselt sellest, et hinnatakse umbkaudselt oma laenuvõimet või oma vabu rahalisi vahendeid ja olemasolevat kinnisvara ning kui kokkulöödud number tundub piisavalt suur, siis käivitatakse edasised tegevused,» kirjutab Eno Pappel majaehitaja.ee blogis.
«Algne umbkaudne laenuvõime hinnang võib sageli põhineda ka lihtsalt panga kodulehel oleva laenukalkulaatori tehtud arvutustel või ka lihtsalt omaenda subjektiivsel hinnangul. See pole täpne ja tegelikult pole sellel hetkel ka selge, millist maja ehitada ja milliseks tegelikult kujunevad maja ehitamise kulud,»hoiatab ta. Jutt käib alguses suurusjärgust, mida hüpoteetiliselt võiks kasutada oma maja ehitamiseks.»
Mida selle raha eest saab?
«Kui oma umbkaudsed rahalised võimalused on teada, siis otsitakse tavaliselt esmalt internetist erinevaid nn võtmed kätte majapakkumisi, kus ka majade hinnad ära toodud. Seda ei tehta alguses mitte selleks, et valida endale kohe välja mõni tüüpmaja, vaid ennekõike selleks, et hinnata, milliseid maju on võimalik turult etteantud summa eest saada. See annab kindlust, kas majaprojektiga edasi liikuda või projektist loobuda,» selgitab ta.
«Maja ehitushinna suurusjärk täna on «võtmed kätte» maja puhul u 1200 eurot/m2. Kusjuures ei ole eriliselt vahet, kas ehitatakse puitkarkass- või kivimaja. Jah, puitkarkassmaja on enamasti natuke odavam, kuid algselt võib selles etapis tellija seda erinevust mitte arvestada.»
Ruutmeetri hind võimaldab Pappeli sõnul hinnata ennekõike seda, kui suure maja annaks ehitada. «Näiteks, kui majaehitamiseks on tellija hinnanguline kasutada olev summa on 100 000 eurot, saab selle m2 hinnaga läbi jagada ning teada umbes, kui suure maja saaks lasta ehitada. Näiteks siis 100 000 : 1 200 = 83 ehk tellija võiks arvestada maksimaalselt umbes 80 m2 majaga.»
Krunt ja muud kulud
Kindlasti peaks arvestama, et lisaks maja enda ehitushinnale tuleks oma arvutustesse võtta ka krundi maksumus, mis olenevalt kodu rajamise asukohast võib olla pea sama kallis kui majaehitus ise. «Lisaks tasub ka hinnata kulusid, mis on vajalikud näiteks köögimööblile ja muule püsimööblile, rääkimata näiteks kardinatest või kodutehnikast,» leiab ta.
Kas saaks odavamalt?
Kindlasti saab Pappeli sõnul ka odavamalt ehitada, kui eespool toodud m2 hinnaga. «Sellisel juhul tuleb aga tellijal endal ka tavaliselt palju rohkem oma aega ja energiat kulutada ning leida turult ise üles soodsamad variandid ehitusmaterjalide hankimiseks ning ka ehitamiseks,» hoiatab ta,
«Hiljuti puutusin kokku ühe tellijaga, kes sisuliselt on teinud oma majaehitamisest igapäevatöö. Ta müüs maha oma vana maja ning võttis töölt ennast lahti ning saadud rahaga ehitab ta nüüd juba 8 kuud oma uut maja või õigemini lausa kaht: teine maja on garaaž-saunamaja. Ta hangib ise kõik materjalid ja teeb kõik tööd sisuliselt ise, kaasates ka mõnevõrra abijõude valikuliste tööde puhul. Tänaseks on jõutud sisetöödeni. Ta panustab kõvasti oma aega ja ta ehitab odavalt,» toob Pappel näite.
«Kas mugav lahendus «võtmed kätte» tellimusena, kus vastutus ja garantiikohustus langeb ehitajale või siis teise äärmusena, kõike ise teha. Enamik eramajade ehitajaid teeb vahepealset varianti, osa töid tellitakse tervikuna ühest firmast, osa tehakse ise või otsitakse turult üksikute tööde peale tegijaid,» selgitab ta.
«Ise tehes peab aga olema ehituskogemus või siis suur tahtmine kõik ehitusse puutuv endale selgeks teha. Iseehitajate puhul olen kuulnud pea utoopilisi numbreid, millega on majad valmis ehitatud, kuid alati on nende ühiseks jooneks see, et nendes numbrites ei sisaldu inimese enda töö ja ajakulu,» leiab blogipidaja. «Hea tahtmise korral on võimalik iseehitajal ehitada u 60-70 protsenti sellest hinnast, mis võtmed kätte lahendusena küsitakse. Kokkuvõttes saabki öelda, et iga maja hind sõltub ennekõike tellijast endast. Läbimõeldud majaehitamist kõigile – nii neile, kes seda ise teevad, kui ka neile, kes ehitamise tellivad,» soovib Pappel.