/nginx/o/2014/04/24/2983578t1hdd10.jpg)
«Suur-Tallinna ala areneb lokaalsete keskuste linnaks,» leiab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. «See algab ärist, haridusest ja tootmisest ning lõppeb igapäevase meelelahutusega.»
Arvamus: asumikeskused muutuvad Tallinnas aina tähtsamaks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indikaatorina võib tema hinnangul jälgida näiteks gurmeesöögikohtade avamisi, mida toimub juba üle linna, kusjuures «toiduturistide» kõrval külastavad neid kohti aina enam kohalikud, kes, lõpetanud tööpäeva mõnes oma piirkonna «linnakus», ei sõida maitseelamusteks tingimata enam kesklinna.
«Vaadates, kuidas arenevad Tallinna ja selle kontaktvööndis erinevad äri-, tootmis- ja innovatsioonipiirkonnad, võib näiteks korterite üürihindade tase hakata aina enam sõltuma loogikast «kaugus lähimast olulisest keskusest», mitte enam klassikalisest põhimõttest «kaugus kesklinnast,» arvab Vähi.
Kas siis kesklinn kaotab? «Mitte otseselt, sest antud areaal jääb endiselt Eesti kõige rahvusvahelisemaks piirkonnaks ning on palju inimesi, kelle elu ja/või töö kesklinnas ongi nende igapäev või eelistatud valik. Pigem aga kasvatavad konkurentsivõimet teised linnaosad ja asumid, kuna paikenvad lähemal väga oluliseks kujunevatele uutele äripiirkondadele,» leiab ta.