Katses osalesid valged ja värvita silikoonid, muid eelistusi toodetele valiku tegemisel polnud. Kokku testiti 15 toodet 6–7 tootjalt. Soovides mitte mõjutada katsetulemusi, anti testi läbi viinud bioanalüütikule numbritega varustatud toodete proovid. Seega ei teadnud testija hallituse külvi tehes testitavate silikoonide nimesid ega tootjaid.
Katseks valitud hallitusseen kuulus perekonda Cladosporium, sest seda esineb silikoonidel kõige sagedamini, värvudes silikoonipinnal algul hallikaks ja lõpuks omandades iseloomuliku musta värvi. Loendati valgusmikroskoobiga kuni 400-kordse suurendusega hallitusseente kolooniate hulka silikoonil. Maksimum kolooniate hulk 10 mm silikooniribal oli 60 hallituskolooniat, kõige parem tulemus jäi alla 10 koloonia 10 mm kohta.
Katses testitud silikoone jälgides võib öelda, et tootja reklaam toodete kohta ei pruugi vastata tõele, osa hallituskindlaid tooteid nakkusid hallitusega vaatamata pakendil olevatele lubadustele. Neid aineid, mis peaksid takistama seente levikut, kas ei olnud silikoonile lisatud või polnud ainete hulk silikoonil piisav.
Sõltumatu katse finantseeris Mükoloogiauuringute keskus ise. Katse algas 16. novembril ja kestis neli kuud. Sõltumatute laborite uuringuid on üsna vähe nii Eestis kui mujal Euroopas. Tootjate tehtud uuringutulemusi ei saa pimesi usaldada, sest pahatihti on tegu lausreklaamiga.
16 nädalat kestnud katse protsess
Silikoonid kanti katseklaasidele, iga silikooni kuuele klaasile ning paigaldati kuude erinevasse karpi, igasse karpi üks eksemplar.
Viies karbis piserdati silikoonid hallitusseente vesilahusega (destilleeritud veega). Kuuendas karbis katsekehad piserdati destilleeritud veega ilma hallitusseente eosteta (kontrolliks).