/nginx/o/2008/03/05/24239t1hc34a.jpg)
«Mõtlesin suveks vanemate juurde suvekodusse kolida ja oma Tallinna kesklinnakorterist teha turistidele külaliskorteri. Mida seadus selle kohta ütleb?» uuris toimetuselt noor lugeja.
Lugeja küsib: kas tohin oma kodust teha turistide külaliskorteri? (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab jurist Martina Proosa, advokaadibüroo Teder, raamatu « Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor:
Külaliskorter, nagu nimigi ütleb, on korter, kus alaliselt ei elata, vaid mida aeg-ajalt külastab mõni ööbida sooviv isik. Õiguslikult määratletakse külaliskorterit majutusettevõttena ja külaliskorteris ööbimisvõimaluse pakkumine on majutusteenus turismiseaduse tähenduses. Järelikult on külaliskorteri pidamisel tegemist äritegevusega ning külaliskorter on äripind.
Igale hoonele määratakse selle kasutamise otstarve. Riigikohus on ühes hiljutises otsuses leidnud, et tantsustuudio pidamine ruumides, mille kohta kasutusloas oli kasutamise otstarbena märgitud ilu- ja juuksuritöökoda, oli vastuolus kasutusloaga. Kasutusloas on andmed kogu ehitise kohta, selles on kindlaks määratud ehitise kui terviku kasutamise otstarve ning sellest tuleb kinni pidada ning seetõttu tuli Riigikohtu hinnangul sellest kinni pidada. Ehitise kasutamise osas teeb järelevalvet kohalik omavalitsus, kes võib ruumide ebaõige kasutamise korral teha omanikule ettekirjutuse ruumide kasutusotstarbega vastuolus oleva tegevuse lõpetamiseks.
Kortermajas, milles on ette nähtud vaid eluruumid, võib külaliskorteri pidamisel tekkida vastuolu selle kasutamise nõuetega, sest eluruumile ja majutusettevõttele on kehtestatud erinevad nõuded.
Teised majaelanikud saavad oma õigusi kaitsta nii ühiselt kui ka eraldi. Selleks annab võimaluse korteriomandiseadus, mis muu hulgas kohustab korteriomanikku kasutama oma korterit selle otstarbe kohaselt. Lisaks kohustub korteriomanik hoidma oma korteri korras ning seda ja kõigile korteriomanikele ühiselt kuuluvaid ruume kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eluruumiks ette nähtud korteris toimuvat muud tegevust tuleks seega võrrelda eluruumides tavapäraselt toimuva tegevusega ning igasugune mõju, mis eluruumi tavapärast kasutamist ületab, saaks pidada tavakasutust ületavaks mõjuks. Eeltoodud alustel saab nii külaliskorteri naaber kui ka korteriühistu nõuda teisi korteriomanikke häiriva tegevuse lõpetamist. Lisaks võib kortermaja haldav korteriühistu kehtestada nn kodukorra eeskirja, mis täpsustab, millistest tegevustest peavad korteriomanikud hoiduma, et see teiste elukorraldust ei häiriks ega elukvaliteeti ei halvendaks. Naaber ja korteriühistu saavad nõuda neilt, kes reeglitest kinni ei pea, rikkumise lõpetamist.
Külaliskorteri pidamine eluruumides võib külaliskorteri omanikule kaasa tuua ka muid probleeme. Näiteks kui korter on ostetud laenuga, siis üldjuhul seab pank piiranguid ka selle kasutamisele. Äriruumina kasutatava külaliskorteri puhul võivad tekkida probleemid ka juhul, kui taotletakse maksuvabastust, näiteks tasutud laenuintressidelt. Samuti ei saa külaliskorterilt tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha arvata 20 protsenti, kuna see soodustus on ette nähtud eluruumidele. Vormiliselt võib küll tegemist olla eluruumiga, kuid maksude määramisel ja kontrollimisel lähtub Maksu- ja Tolliamet ruumide tegelikust kasutusest.