Suur osa Eesti elamufondi kuuluvatest korteritest ehitati aastatel 1960–1990. Nende hoonete ehituskvaliteet ei ole kahjuks tänastele nõuetele vastav. Paljud neist on oma elutsüklis jõudnud ajani, kus elanike elukvaliteedi säilitamiseks on vaja hoonet olulisel määral renoveerida. Lisaks ajast tingitud vananemisele tuleb tänapäeval tõsiselt arvestada ka energia hinnaga. Kui aastaid 50–30 tagasi ei pööratud energiahindadele ja energiatõhususele suuremat tähelepanu, siis tänaseks on saanud see väga tähtsaks ja võib olulisel määral mõjutada inimeste igapäevaseid kulutusi.
Enamik neist hoonetest on lamekatusega, mis on taoliste suurte hoonete puhul tihti ainukeseks lahenduseks. Valdav osa neist vajab energiatõhususe parandamist. Need hooned on tänapäevases mõistes soojustamata ja ilma ventilatsioonita. Samas ei saa kõikide hoonete energiatõhusust parandada samasuguste lahendustega. Arvestada tuleb ehitusaastat, ehituslikke lahendusi ning seisukorda.
Tavaliselt just kevaditi, kui lumi sulanud ja ees ehitustöödeks sobilikud ilmad, hakatakse tõsiselt mõtlema katuse või ka kogu hoone renoveerimisele.
Enne tööde tegemist on mõttekas planeeritavad tööd hoolikalt läbi mõelda. Seejuures tuleks kindlasti kasutada tehnilist konsultanti, sest ehitus ja renoveerimine on väga spetsiifiline valdkond, kus kiirete arengutega on kursis vaid spetsialistid. Tööde teostamiseks on vaja tellida ehitusprojekt ja leida töö teostaja läbi ehitushanke.
Et katuse renoveerimise lõpptulemus oleks ootuspärane, soovitame läbida kolm etappi.
Esiteks hinnatakse katuse tehniline seisund, mille raames vaadatakse üle:
- vana katusekate
- parapett ja/või karniis
- äravoolusüsteem
- läbiviigud katusest
- katuse avamine
- soojustuskiht
- tuulutussüsteem
- kandekonstruktsioonid