Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Korteripõud Saksamaal: kas parkimismajad ehitatakse ümber eluruumideks?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristel Trell
Copy
Kortermaja Berliinis. Pilt on illustreeriv.
Kortermaja Berliinis. Pilt on illustreeriv. Foto: AFP / Scanpix

Taskukohase elupinna põud Saksamaa suurlinnades aina kasvab: Spiegel TV vaatevälja jäi näiteks kehvas seisus, ent odav keldrikorter Hamburgis, mis tõi kohale suisa 77 üürihuvilist, nii et tänaval lookles pikk järjekord.

Ühe naisterahva sõnul oli korter pea elamiskõlbmatu: tapeedid kobrutasid, kõikjal olid niiskuskahjustused, kuid see on ainuke elamispind mida paljud endale üldse lubada saavad. Korteriüürid Saksa suurlinnades on tõusnud pea 30%, mis tähendab, et taskukohase eluaseme leidmine  on paljude jaoks võimatu, olgugi, et näiteks Berliin pani üürihinnale piiri ja keelas üürileandjal üürisummat üle 10% tõsta.

Spiegel kirjutab on uue ajakirja põhiloos politseinikust, kes elab Müncheni lähedal ning maksab seal 55m2 korteri eest 900 eurot kuus. Mehe kuupalk: 1600 eurot. Aga mees jutustab ka noortest politseikolleegidest, kes üürivad kahe peale Münchenis toa ja magavad vahetustega.

Oma osa on korteripõuas ka aina juurde saabuvatel pagulastel - näiteks Stuttgarti, kus niigi 4000 inimest sotsiaalkorteri järjekorras, saabus lisaks 8000 pagulast, kel korterit vaja. Spiegel vahendab Hannoveri arhitektuuriprofessorit Jörg Friedrichi, kelle sõnul võiks korteripõuda leevendada mitte konteinerkülade, vaid olemasolevate hoonete ümberehitustega: näiteks monteerida majadele moodulitest lisaks katusekorruseid või ehitada vähe kasutatavad parkimismajad ümber korteriteks.

Ajaleht Bild vahendas hiljutisi uuringut, mille kohaselt on vajadus uute eluruumide ehituse järele iseäranis suur paikades, kus varemalt juba kitsas käes: Münchenis, Stuttgartis, Frankfurdis, Kölnis, Bonnis, Hannoveris, Hamburgis ja mõistagi pealinnas Berliinis. Kitsikuse leevendamiseks jääb puudu neli-viis uusehitist tuhande elaniku kohta. Endisel Ida-Saksamaal on näiteks Leipzigis ja Dresdenis eluasemega kitsas käes.

Ehitussektor hõõrub mõistagi käsi: tänavu oodatakse vähemalt 103 miljardi suurust käivet. Iseäranis uute korterite ehitusse peaks raha juurde voolama: seal oodatakse 38 miljardi euro suurust käivet, mis on mullusega võrreldes koguni poole suurem. Kriisi leevendamiseks peaks tänavu turule jõudma 290 000 uut korterit, mis on 80% rohkem kui kuus aastat tagasi.

Saksamaa suuruselt teine korterite ehitaja Deutsche Wohnen kavatseb lähiaastatel turule tuua 9000 uut korterit peamiselt Berliinis, aga ka Frankfurdis ja Düsseldorfis.

Tagasi üles