Aiakujundaja Pille-Riin Villem andis messil Interjöör 2016 Postimees Kodu lugejaile mõned näpunäited, kuidas tarbeaia rajamisega algust teha ja oma perele ise rohelist kraami kasvatada.
Kolm nippi algajale, kes plaanib aiasaadusi kasvatama hakata
1. Mõtle läbi, mida aialt ootad
«Mõtle läbi, mida kasvatada tahad ja kui palju sa seda pärast tarbida kavatsed,» kõlab tema esimene nõuanne. «Suurt kasvuhoonet rajada on mõtet vaid juhul, kui kõik saadused pärast ka ära tarvitatakse.»
2. Palju sul tarbeaia jaoks aega on?
«Aed vajab kindlasti hoolt, sellest peab iga tarbeaia rajaja aru saama. Tuleb läbi mõelda, mil määral jõuad oma tarbeaiaga tegeleda,» soovitab Villem.
3. Kuidas kasvatada?
Kui eelnevad küsimused läbi mõeldud, jõutaksegi kasvatuseni. «Maitsetaimi saab kasvatada ka aknalaual,» soovitab ta neile, kel tarbeaiaks ruumi napib. «Või siis on terrassile sätitud taimekastid, kus inimene kasvatab täpselt nii palju rohelist kraami, kui tal tarvis läheb.»
Küsimus: kas nn Tootsi peenar, kus erinevad saadused läbisegi kasvavad, on lubatud?
«Muidugi!» julgustab Villem algajaid aiasaaduste kasvatajaid.«Peate lihtsalt aru saama, mis teil seal on - mõned maasikad, salat, till, porgandid jne,» selgitab ta. «Esmased kasvatajad teevad aga tihti selle vea, et külvavad taimi üksteise peale.»
«Alustada võiks sellest, et võtate kas või lillepoti, mis on vähemalt 50 cm sügav, ja panete sinna oma kartulitaime sisse ning vaatate, kuidas ta kasvab. Samamoodi võib teha porgandiga,» soovitab ta.
Küsimus: millised on vähenõudlikud taimed, millest algaja jõud üle käiks?
«Iga taim vajab järjekindlat hoolitsust,» rõhutab Villem. «Kõige lihtsam oleks alustada kiirelt tärkavatest taimedest, näiteks salatist või redisest. Eriti lapsed naudivad seda, kui mulda pandud seemnest hakkab midagi rohelist kasvama,» räägib ta. «Muidugi kui on eesmärgiks ruttu saaki saada, võib tarbeaeda istutada ka juba eelkasvatatud taimed.»