Fabrik – Kalamaja hästi hoitud aare

Ohtlikult ahvatlev koogilett Pavlovatega. Foto: Kristina Herodes

Vabriku tänava linnapoolne ots pole kindlasti Kalamaja glamuurseim kant. Esmalt tervitab sind Stalini-aegne hoonemürakas, krohv palgelt pudenenud. Seejärel lääpas osmik, mida harmooniliselt täiendab lippaed, kus iga roigas kisub ise suunda. Ja siis korraga kõik, kõik on uus – Vabriku kuus! Muinsuskaitsealune paekivihoone on üle hoovi löönud käed modernse uusehitisega, ja oledki sattunud otsekui hipsterlinnaku magusaimasse paika.

Fabrikusse sisenemine on ohtlik ettevõtmine, sest ahvatlusi täis tuubitud koogilett suudab ilmselt ka kindlameelseima dieeditaja rajalt kallutada. Kohvikus lehvib värskete croissant’ide hõng ning üle linna kuulsad Pavlovad pilgutavad suhkruselt silma.

Kohvikust vasakule jääb ruumikas söögisaal, kus sulavad kokku retrohõng, lihtsus ja mängulust. Leiame endale kohad akna all. Soojade ilmadega täiendavad siseruume mõnusad katusealused terrassilauad, kuid täna piisab ka aknast lauale langevast päikeselaigust.

Teenindajal on ees nägu, nagu oleks ta just meid oodanudki. Ei saagi täpselt aru, kas lai naeratus paneb sel noorhärral silmad särama või on miski muu vigur, aga ta tundub eriti ilus inimene olevat. Suudame siiski keskenduda ka sellele, mida muinasjutuprints räägib – päeva eripakkumiseks on huntahvena ceviche laimiga, mida otsekohe proovime. Paari hetke pärast on laual hõrgud õrnad kalalõigud kunstipärases seades. See on nii ebareaalselt hea, et isegi emotsionaalse ülevoolavuse poolest tuntud eestlane peab ettekandjal hõlmast haarama ja peakokale tervitusi saatma. Selgub, et köögis möllab ka tõeline meister, varem Salt!is ohtralt kiidusõnu pälvinud Silver Saa.

kokakunsti meistriteosed siin kõrvalises Kalamaja hoovis!

Veinikaart on hea ninaga kokku pandud. Klaasiga pakutava nimekiri pole ülearu pikk, kuid hästi valitud. Pole ime ka – otse üle hoovi tegutseb ju üks linna paremaid vinoteeke Vabrik, kelle veine pakuvad ka näiteks Leib ja Põhjaka.

Enne pearoa kallale asumist ei pääse kuidagi mööda omatehtud leivast, mis on mure ja maitserikas. Viltkorvikesest leiab sama toote tumedama versiooni ning pähkli-jõhvika leiva, täienduseks kreemjas vadaku-karulauguvõi. Kuigi ma pole eriline saia-leivanägu, kaob sel  korral korvitäis nagu niuhti minu ja kleenukese sõbranna kõhtu, nii et tellime leiba juurdegi.

Pearoog vääriks tõelist trummipõrinat. Imehõrk kalafilee on õrna vetruva tekstuuriga ja maitsestatud äärmise peenetundelisusega. Maitserikas käharkapsas, mitte ülearu rammus kaste ja krõmpsuv kinoa moodustavad suus tipprestorani väärilise harmoonia. Nojah, see koht pole just ülearu odav, aga siiski – sellised kokakunsti meistriteosed siin kõrvalises Kalamaja hoovis!

Personalil on käed-jalad tööd täis, sest isuka pilguga ringi vaatavaid külalisi on päris palju. Ometi ei teki ses siginas-saginas ainsatki närvilist hetke. Kõik toimub vilkalt, kuid rahulikult, naeratus näol, väike nali iga hetk valmis suunurgast pudenema. Atmosfäärilt väga lõõgastav paik: kusagil tukastab beebi, kõrvallauast kostab vali naerulagin, hoovist annab kellegi neljajalgne sõber märku, et tema on endiselt alles, lasku perenaine oma madalkuumusel küpsetatud seafileel hea maitsta. Söögikoha trump on kindlasti toit, aga samavõrra otsime õdusat ümbrust, kus aeg peatuks, et lahkuksime ka emotsionaalses mõõtkavas mahlase kõhutäiega.

Pearoog: Sous Vide kohafilee erinevate kapsastega. Foto: Foto: Kristina Herodes

Noppeid menüüst:

Röstitud porgandi salat kitsejuustu ja mandliõli kastmega 7.50

Sous Vide kohafilee eri kapsaste, vadakukastme ja kinoaga 16.50

Heinas küpsetatud õuntest kreem jogurtijäätise, beseekruusa ja mandli-kardemonipuumaga 6 €

Vahuvein klaasiga (12 cl) Prosecco Superiore, casa Gheller, Valdobbiadene DOSG, Itaalia 4 €

Valge vein klaasiga (15 cl) Albarino, Val do Sosego, Bodegas Laxas, Rias Baixas, Hispaania 6.50