/nginx/o/2016/03/15/5162949t1h9c19.jpg)
«Meie korteriühistu liikmed on kaasomandis oleva aiaosa omavahel ära jaganud ja aiad ehitanud, aga keelduvad notariaalse kasutuskorra leppe sõlmimisest, väites, et kõik on niigi selge. Kas selline toimimine on seadusega lubatud?» päris Postimees Kodu lugeja.
Vastab advokaadibüroo Teder jurist Martina Proosa, raamatu «Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor:
Korteriomandi reaalosa ehk korteri juurde kuulub mõtteline osa ülejäänud kinnisasjast, sh maatükist, kortermaja ülejäänud ruumidest ja hoonetest (kuurid, garaažid), mis asuvad maatükil ning mis ei kuulu kellegi teise isiku omandisse. Mõtteline osa tähendab seda, et korteri juurde kuuluv maatükk ja sellel asuvad ehitised kuuluvad korraga kõigile korteriomanikele kindlaks määramata ulatuses. Kirjeldatud juhul kuulub seega korteri juurde aed mõttelises osas vaatamata sellele, et korteriomanikud on selle omavahel ära jaganud.
Nii korteriomandiseadus kui ka asjaõigusseadus ütlevad, et kaasomanikud kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kokkuleppe vormi osas kehtib üldine põhimõte, et selle võib sõlmida mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kaasomandisse kuuluva asja kasutamise kokkuleppele ei ole seadusega kohustuslikku vormi kehtestatud ning seega võib korteriomanike kokkulepe aia kasutamise suhtes olla nii suulises, kirjalikus kui ka notariaalses vormis.
Siiski tasub tähele panna, et suulises ja kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe kehtib ainult nende korteriomanike suhtes, kelle vahel selline kokkulepe on sõlmitud. Kui korter müüakse või satub muul viisil teise isiku omandisse, siis selle uue omaniku suhtes kokkulepe ei kehti.
Selleks, et korteriomanike kokkulepe kehtiks ka kõigi järgmiste korteriomanike suhtes, on vaja teha kinnistusraamatusse iga korteriomandi kohta märge, millest nähtub, et selline kokkulepe on korteriomanike vahel sõlmitud. Märke tegemisega kinnistusraamatusse muutub korteriomanike vahel sõlmitud kaasomandi kasutamise kokkulepe nähtavaks kõigile teistele isikutele, sealhulgas uutele omanikele. Uus omanik ei saa sel juhul väita, et ta korteriomanike omavahelisest kokkuleppest midagi ei tea.
Selleks, et kinnistusraamatusse saaks märke sisse kanda, peab korteriomanike vahel sõlmitav leping olema notariaalses vormis. Notariaalse kokkuleppe sõlmimiseks ei pea kõik korteriomanikud korraga notari juurde ilmuma. Notariga on võimalik kokku leppida erinevaid aegu, kui üks aeg kõigile korteriomanikele ei sobi. Notari võib kutsuda ka enda juurde, kui korteriomanikke on palju ja nii on korteriomanike jaoks mugavam.