/nginx/o/2015/07/08/4259705t1h1fda.jpg)
Statistikaameti andmetel sai Eestis mullu kasutusloa 3987 eluruumi. Mõnevõrra üllatusena selgub, et kõige enam on kasutusloa saanud neljatoalisi elamispindu, kirjutab Kinnisvarakooli analüütik Tõnu Toompark Adaur.ee blogis.
Kõige rohkem anti mullu kasutuslube neljatoalistele eluruumidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljatoalised eluruumid moodustasid kasutuslubade koguarvust 28%. «Taoliste eluruumide valmimise taga on asjaolu, et lisaks korterite arendamisele on aktiivne ühepereelamute arendamine oma tarbeks. Samuti on elamispindade valmimise struktuuri tõenäoliselt kallutanud suuremate pindade poole Tallinna linna tänaseks tühistatud nõue eluruumide keskmise suuruse kohta, mis nõudis suuremate korterite arendamist,» kirjutab Toompark. Arvuliselt teisena platseerub pjedestaalile kahetoaliste korterite valmimine. Kahetoalised korterid moodustasid valminud eluruumidest 26% ehk 1040.
Millist neljatoalist rahvas tahab? «Sellistel äärelinnakorteritel võiks kindlasti olla kaks WCd, suur garderoob ning rõdud. Vaated võiks olla minimaalselt kahte suunda. Köök võiks olla kasvõi kergseinaga eraldatud, kuid valikus võiks see olla ka päris eraldi ruumina. Optimaalne korteri üldpind võiks olla vahemikus 80-90 ruutmeetrit,» kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson Uus Maa blogis.