Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Vanaemal külas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Babulja restorani söögisaal.
Babulja restorani söögisaal. Foto: Maksim Toome

Mis seostub teil sõnaga vanaema? Tõenäoliselt tulevad muu kõrval meelde kõiksugu vanaema küpsetatud hõrgutised, näiteks pannkoogid moosiga, võib-olla ka tema kodu soojus. Mõlemat leiab hiljuti Tallinna kesklinnas avatud restoranist Babulja (vene k ’vanaema’).

Babulja reklaamib end kui vene hingega pliinikohvikut ja liharestorani. Sellele vihjab igal sammul ka interjöör ning kas või ettekandjaneiude põlled, mis on stiliseeritud kuulsate pavloposadski rätikute järgi. Esimesel korrusel asuvas kohvikus saavad külastajad keha kinnitada pliinide ja pirukatega. Teisel korrusel on aga suur ja ruumikas restorani söögisaal, kus tekitavad hubase tunde küünlad, seinal rippuvad pildid ja vanad fotod ühes laualampide tuhmi valgusega. Muusikavalik pole ehk kõige õnnestunum: läbisegi kõlavad klassika, laulud nõukogude filmidest ja prantsuse šansoonid.

Võtame ette restorani. Teenindus on suurepärane ning ettekandjaneiud tunnevad oma tööd hästi, on viisakad ja abivalmid, tekitades nii tunde, et teid on «vanaema juurde» juba kaua oodatud kui kõige kallimat külalist.

Tagasi üles