/nginx/o/2015/02/09/3751621t1h7ed5.jpg)
Tallinna üürikorterite hinnalagi on käes ning üürileandjad peavad hakkama pingutama, et üürihuviline just nende pakkumise valiks, leiavad eksperdid. «Üürileandja peab arvestama, et oma vana ja äraviskamiseni kulunud mööbli üürikorterisse kolimine ei ole päris see, mida üürnik ootab,» rõhutab Kinnisvarakooli analüütik Tõnu Toompark.
Uus Maa Kinnisvarabüroo kutselise maakleri Kristiina Sõmeriku sõnul pole Tallinna üürihinnad viimasel kahel aastal märkimisväärselt kasvanud ning tema sõnul on hinnalagi käes. «Sarnaselt korterite müügituruga on ka üürisektoris tekkimas aina tugevnev klientide turg,» vahendab Sõmerik Uus Maa blogis.
Selle põhjuseks on tema hinnangul kaks fakti. «Esiteks on Tallinna üüriturul tekkimas mõningate korteritüüpide hulgas ülepakkumine. Eriti märkimisväärselt just kahetoaliste, sh uute osas, mida pakutakse ja ehitatakse üle kogu linna ning kus konkurents on juba suur ja seda ammu enam mitte ainult hinna, vaid ka sisustuse ja lisaväärtuste mõttes. Teiseks on asi meie üldises elatustasemes, mis tähendab, et paljude jaoks on hinnapiir ees. Kuna pakkumisi on palju, peavadki omanikud uute üüriliste leidmiseks rohkem aega varuma ja kui vaja, hinnakorrektsioone tegema,» leiab Sõmerik.
Üks üürihuviline käib tema sõnul 5–10 korterit vaatamas ning uurib, kas ja kuidas on võimalik hinnas sobilikumale tasemel jõuda. «Kui pole just eriline pakkumine, mille puhul mängivad rolli emotsioonid, tingitakse usinalt või võetakse samaväärne sobivam pakkumine,» leiab Sõmerik. Samas pole tema sõnul ka sobilik hind alati esmane argument, sest keskpäraseid kortereid on palju, üürnikud soovivad aga korralikku, pigem skandinaavialikku sisu. «See ei tähenda midagi eksklusiivset, lihtsalt määrdunud tapeet, tugevalt kulunud ja kriuksuv mööbel ei ole enam see, mida tahetakse.»
Tõnu Toompargi sõnul eeldab üürnik ikkagi enamasti elementaarse sisseehitatud mööbli ehk seinakappide ja pehme mööbli ehk diivanite ning laudade-toolide olemasolu. «Kindlasti peab väljaüüritavas korteris olema köögimööbel. Ükski üürnik ei hakka oma kulude ja kirjadega üürikorterisse köögimööblit soetama,» leiab ta.
Rohkema sisustusega korter Toompargi sõnul otseselt üürihinda väga ei tõsta. «Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada. Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu,» arvab Toompark.
Üürnik ei eelda enamasti, et üürikorteri sisustus oleks uus, äsja mööblikauplusest toodud. «Kõlbab ka kasutatud mööbel, ent siiski peab üürileandja arvestama, et oma vana ja äraviskamiseni kulunud mööbli üürikorterisse kolimine ei ole päris see, mida üürnik ootab. Üürnik ootab, et sisustusena pakutav mööbel oleks korralik, ilma oluliste amortiseerumise märkideta. Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas,» märgib Toompark.
Sisustusega ei ole ka mõtet üle pingutada – nugade-kahvlite või voodipesu üürikorteri sisustuses pakkumine pikaajalise üüri puhul ei ole Toompargi hinnangul mõistlik. «Ülesisustatud korter ei pruugi hea olla, sest salamisi loodab üürileandja saada sisustuse eest ekstrahinda, kuid üürnik ei ole valmis seda maksma, kui sisustus tema vajaduste jaoks ei sobi. Kui üürnik soovib, et üürileandja viiks väljaüüritavast korterist minema voodi ja kapi, siis peab üürileandjal olemas olema koht nende turvaliseks ladustamiseks.»
Sõmeriku sõnul tähtsustavad üürnikud üha rohkem maja energiaklassi, sest see annab aimu eeldatavatest kuludest. «Lisaks on endiselt olulised hea parkimisvõimalus, panipaik ja arenenud infrastruktuur: ühistranspordipeatused, lasteaia-kooli lähedus, kauplus/kaubanduskeskus, sportimisvõimalused, rohealad ja laste mänguväljakud,» märgib ta. «Seega muutub üürisektor aina kliendikesksemaks, mille tõttu peavad omanikud enam pingutama. Üürnikud otsivad võimalusi oma elukeskkonna parandamiseks, olles järjest teadlikumad oma soovidest ning otsustega nad liigselt ei kiirusta.»