Teadus selgitab: miks inimestele tegelikult aiandus meeldib

Seemnete külvamine. Foto: www.flickr.com

Kõik rohenäpud teavad omast käest, et aiatöödes on see miski, mis rahulolu tekitab. Nüüd on teadlased kindlaks teinud, mis see miski täpselt on.

2007. aastal kirjutas Colorado ülikooli psühholoogiaprofessor Christopher Lowry ajakirjas Neuroscience avaldatud artiklis, et mullas leiduv bakter mycobacterium vaccae mõjub inimestele sarnaselt nagu antidepressant. Lowry ja tema juhitud teadlasterühm oli bakterit põhjalikult uurinud ning jõudnud järeldusele, et see mõjutab inimese emotsionaalset käitumist. 

Rühm selgitas välja, et see bakter võib leevendada nii astmat kui ka depressiooni ja posttraumaatilist stressi. 

Teadusringkonnad pole sellest avastusest eriti üllatunud. «Inimene pole üks eraldiseisev tegelane. Me oleme ökosüsteemid, meie kehas leidub väga palju erinevaid mikroobe. Meil on neid elutegevuseks vaja. Seepärast pole imestada, et kokkupuutumine aianduse, koduloomade ja muu taolisega meie tervisele hästi mõjub. See on osa meist,» ütleb Londoni ülikooli kliinilise mikrobioloogia professor Graham Rock. 

Tegemist on aga kahtlemata huvitava avastusega, sest enne oldi pigem seisukohal, et aias ja vabas õhus toimetamine mõjub inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi eelkõige seepärast, et paneb meid end liigutama ja füüsiline koormus on ju, teadagi, kasulik. Uute uuringute valguses aga näib, et põhjuseid on teisigi. 

Teemakohased uuringud ja katsed kindlasti jätkuvad, sest esialgu ei oska teadlased veel öelda, kui pikalt ja pidevalt peaks inimene aiandusega tegelema selleks, et sel tervisele positiivne mõju oleks. 

Allikas: www.modernfarmer.com