Lugeja küsib: naaber jätab oma kola koridori, kuidas saan seda keelata?

Tüli on naabrite vahel. Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Toimetuselt palus abi lugeja, kelle naaber kasutab maja trepikoda isikliku panipaigana.

«Meie korrusel on vaid kaks korterit.  Naaber kasutab aga ühist koridori isikliku lisapanipaigana: seal seisavad tema jalgrattad, vana mööbel, kolimiskastid mingi väiksema kila-kolaga, isegi õunad jm. aiasaadused. Kui olen tal palunud see lõpetada ja oma kola ära koristada, viitab ta varasematele suulistele kokkulepetele minu korteri eelmise omanikuga ja ähvardab pöörduda kohtu poole. Mida teha?»

Vastab jurist Martina Proosa, advokaadibüroo Teder, raamatu « Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor:

Kortermajas ei kuulu ühised ruumid, sealhulgas trepikoda, panipaigad ja korterist väljapool asuv koridori osa ühele korteriomanikule, vaid kõigile korteriomanikele ühiselt. Selleks, et üks korteriomanik saaks kasutada kindlaksmääratud pinda ühisest pinnast, ei piisa seega kahe korteriomaniku vahel sõlmitud kokkuleppest. Kokkuleppe, millega kõigile korteriomanikele ühiselt kuuluv pind antakse kasutada mõnele korteriomanikule, peavad sõlmima kõik korteriomanikud koos. Seejuures tuleb tähele panna, et kui korteriomanike kokkulepe on sõlmitud lihtkirjalikus või suulises vormis, kehtib see vaid algse kokkuleppe sõlminud osapoolte suhtes. Selleks, et kasutuskord kehtiks ka korteriomanike vahetumisel, peaks kasutuskorra kokkulepe olema sõlmitud notariaalses vormis ja selle kohta peaks kinnistusraamatus iga korteriomandi juures olema vastav märge.

Pole harvad juhtumid, kus selliseid ühispindu, mida teised korteriomaniku ei kasuta ega soovi ka tulevikus kasutada, liidetakse mõne korteriga. Näiteks uutes kortermajades on korteriomandi osaks tihti ka panipaik: kui korter ise on 40 ruutmeetri suurune ja panipaik 2 ruutmeetrit, siis kinnistusraamatusse kantakse korteriomand suurusega 42 ruutmeetrit.

Ka olemasolevates kortermajades on selline ühiste ruumide jagamine võimalik, kuid niisugune tehing eeldab kõigi korteriomanike notariaalset kokkulepet. Erinevalt kasutuskorra kokkuleppest toimub sel juhul kõigi korteriomandite osas muudatus – suurenenud korteriomandi võrra muutub teiste korteriomandite juurde kuuluva kaasomandi mõttelise osa suurus väiksemaks. Muudatused korteriomandites kantakse kinnistusraamatusse ja teised omanikud kaotavad jäädavalt õiguse teise korteriomandi koosseisu arvatud pinna kasutamiseks.

Lugeja on seega toiminud õigesti, kui ta on palunud naabril koridori isikliku panipaigana kasutamine lõpetada. Kui kõnealuses majas on korteriühistu, peaks tegelikult naabri seadusevastase tegevuse lõpetamist nõudma korteriühistu, kuna korteriühistu on moodustatud just korteriomandi juurde kuuluva kaasomandi osa ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks.

Kuna lugeja naabril puudub koridori kasutamiseks teiste korteriomanike nõusolek, ei ole tal kohtust abi loota ja tema hagi jääb ilmselt rahuldamata.