Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Nõuanne: kuidas betoonist kodu hooldada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kodu.postimees.ee
Copy
Arno Brandlhuberi Antivilla.
Arno Brandlhuberi Antivilla. Foto: Freunde von Freunden/ Facebook

Tallinna Tehnikakõrgkooli dotsent Aivars Alt kõneleb TKTK blogis betoonist kui tänapäevasest ehitusmaterjalist ja selle võimalustest.

«Esimene asi, mis betooniga seostub, on see, et tegemist on lihtsa ja odava materjaliga. Betoon koosneb ju liivast, killustikust, tsemendist ja veest – see panebki massiliselt arvama, et betoon on odav,» toob Aivars välja levinud väärarusaama. «Tegelikkuses võib aga betoonist materjal kujuneda nii kalliks, et inimesed leiavad, et seda neil küll vaja ei ole.»

«Kui inimesed soovivad endale näiteks betoonmaja, siis tuleks küsida, mis otstarbel peaks see just betoonist olema? Kas see on teadmine, et maja peab sada aastat vastu, või annab see kindluse ehk hoopis teadmise, et laed ei naksu jne,» ütleb Alt alustuseks. Tema sõnul võib esteetilistel kaalutlustel sarnase maja saada ka tegelikult tavapärase vahtplastsoojustusega (nn penomaja) ehitades, kuid see on kordades odavam.

«Betooni üks võlu ja valu on selline, et sellele ei saa kunagi anda niisugust välimust, nagu ideaalis soovitakse. Kui valatakse betoonist plaate, siis tekib betoonil alati teatav toonierinevus või jäävad mingid triibud-laigud materjalile. Tihtipeale soovitakse ühtlasemat või siledamat tulemust, kui tegelikult välja kukub. Materjali välimust taga ajades ei saa tulemuses kunagi tegelikult päris kindel olla,» toob Alt välja betooni puuduse just perfektsionistide jaoks. «Nii et sellest materjalist aru saamine ja selle teadlik tellimine on päris tõsine pähkel,» hoiatab Alt betooni-ihalejaid.

Ta toob välja betooni plussina selle, et tänapäeval on betooni puhul uued võimalused, mis muudab selle materjali sisekujunduses eriliseks. «Võimalik on betoonile kanda toonigraafika, mis on väga kihvt lahendus. Selline graafiline betoon on tehtud söövitamise teel, kus valuvormidesse paigaldatakse spetsiaalsed söövitavad kiled, mis ühel hetkel hakkavad värsket betooni söövitama ja tekitavad soovitud mustrid või pildid,» selgitab ta.

«Loomulikult on betooni puhul plussiks see, et betoon võimaldab võimsaid kandekonstruktsioone ehitada, palju võimasamaid kui näiteks puitkonstruktsioon. Betoon on väga plastne ja vormitav ehitusmaterjal, mistõttu on kasutusvõimalused laialdased. Betoon on ka üks tugevamaid ehitusmaterjale üldse!»

«Betoon on küllaltki hea lahendus põranda materjaliks. Seda just sellest seisukohast, et betoonpõrandal on kasulik funktsioon – selle saab tööle panna nagu suure radiaatori. Betooni sisse saab panna küttetorud, tekitades nii endale põrandakütte. Seda lahendust saab loomulikult teha ka puitpõranda puhul, kuid selle hind on juba oluliselt kallim,» selgitab Aivars Alt betoonpõranda eeliseid. Ta täpsustab, et hinnavahe tuleneb peamiselt sellest, et puitpõrandat ehitatakse sellise lahenduse puhul lihtsalt kauem. «Betoon on väga hea soojusjuht iseenesest, aga selleks, et puit hakkaks tekitama ühtlast soojust, peaks kasutama seal veel spetsiifilisi temperatuuri jagamise plaate, mis teeb kogu ehituse keerukamaks,» toob ta erisused välja.

Kui on aga tellitud betoonist seinad või põrandad – kuidas neid siis hooldada?

«Ehe betoon võib olla ju väga ilus – pastelne ja naturaalne ja seetõttu tahavad inimesed jätta betooni tihti nii, nagu ta on. Betoonpõranda puhul aga on näiteks esimene suur häda see, et ta hakkab tolmama. Samuti on raske ette kujutada, et inimesel on kodus sein, kuhu vastu ta toetada ei tohi, sest see määrib riided ära,» toob mees näite.

Millega siis hooldada? «Parim on kasutada ikkagi betoonipeitsi – see ühtlustab tooni, tasandab värvi ebatasasusi, samuti seob ära betoonitolmu,» märgib ta. Betoonipeitsi soovitab Alt kasutada ka seetõttu, et pindu oleks lihtsam hooldada, kuna kõik, mis betoonile satub, imendub kohe betoonipooridesse. «Kui klaas punast veini põrandale kukuks, siis sinna see jääkski,» nendib ta.

«Betooni on võimalik ka lakkida – see on juba maitseküsimus, mis kellelegi meeldib,» märgib Aivars Alt. «Kui aga tegemist on selliste pindadega nagu garaažipõrand, siis on kõige lihtsam soovitus osta betoonvärvi, millega saab ühtlase ja lihtsamini hooldatava tulemuse,» pakub Alt välja. «Seega lakkimine, värvimine, peitsimine on betooni puhul lahendused,» võtab ta teema kokku.

Tagasi üles