Suve supertoiduained: miks süüa maasikaid?

Foto: Vida Press

Suvi justkui polekski suvi ilma hõrgutavate maasikate, mustikate ja vaarikateta. Kuid mida vajalikku aia- ja metsamarjades leidub?

Õigem oleks tegelikult küsida, mida marjades pole, sest enamik neist on rikkad vitamiinide, mineraalainete ja fütotoitainete poolest. Tore on ka see, et kaloreid annavad marjad seejuures üsna vähe ehk sobivad suurepäraselt suviseks kergeks vahepalaks. Ja mida erinevamaid marju sööd, seda parem. Nimelt on marjade vitamiinide ja mineraalainete sisaldus väga erinev ning seda ühte ja kõige-kõigemat suvemarja polegi võimalik nimetada.

Kõige parem on marju muidugi värskelt süüa, soovitab Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi. Küpselt korjatud marjad võib ka külmutada, sest õigel tegutsemisel pole külmutatud marjad toitainete sisalduselt värskest kraamist sugugi kehvemad. Kuumutamisel aga paraku osa vitamiine hävib. Kas siis moosi keetmisel polegi mõtet? «Mingil määral vitamiinid kuumutamisel tõesti hävivad, aga see sõltub ka keetmise ajast, temperatuurist ning kokkupuutest õhuga,» selgitab Pitsi. «Samas võivad vitamiinid mingil määral ka toormoosis hävida. Moosi lisatakse suhkrut peamiselt kahel põhjusel: sellepärast, et marjad kipuvad kuumutades muutuma hapumaks, ning selleks, et moos paremini säiliks. Mida väiksema suhkrukogusega on suudetud maitsev, ent seejuures tervisele ohutu moos keeta, seda parem.»

See, kui hästi marjad säilivad, sõltub neis olevatest orgaanilistest hapetest, mis pidurdavad mikroorganismide arengut. Just sellepärast on marju, mis ei lähe kuigi kergesti hallitama või käärima, ja nende säilitamisel võib vabalt kasutada vähem suhkrut või ka ainult vett. Näiteks jõhvikad säilivad suurepäraselt värskelt või veega ülevalatult. Ka karusmarjadele piisab veest.

Kas eelistama peaks metsa- või aiamarju, on Pitsi hinnangul väga raske öelda, sest otseselt pole tehtud uuringuid, mis tõestaksid erinevusi nende vitamiinide või mineraalainete kogustes. Pigem võib marjade toitainelist koostist mõjutada piirkond, kust marjad pärinevad, samuti maapinna koostis, millel nad on kasvanud, kasvuaja ilm, sort jne.

Mida marjades leidub?

Maasikad, eriti metsmaasikad, on tuntud oma rauarohkuse poolest ja sellepärast soovitatakse neid inimestele, kel probleeme verega, või lihtsalt organismi üldiseks tugevdamiseks.

Värsked maasikad sisaldavad fenoole, mis on tugevad antioksüdandid. Need ained kaitsevad keharakke vabade radikaalide eest. Veel on maasikates C-vitamiini ning mineraalainetest lisaks rauale ka kaaliumi, vähesel määral kaltsiumi ja magneesiumi.

Maasikatel (aga ka teistel marjadel) on diureetiline ehk vett väljutav efekt. Maasikad sobivad väga hästi hoidiste tegemiseks, külmutamiseks ja mitmesugustesse toitudesse. Kuivatatud maasikatest ja maasikalehtedest-õitest saab maitsva tee. Kõige positiivse juures on aga ka väike tõrvatilk – maasikad põhjustavad allergiat sagedamini kui teised marjad.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!